Bogislaus von Rosen
Bogislaus von Rosen (1572– 4/14. detsember 1658 Tallinn – maetud 22. jaanuaril /1. veebruaril 1659) oli Pommeri päritolu Rootsi kuningriigi ja Eestimaa riigimees ja majandustegelane. Roosna-Alliku, Lehmja, Karinu, Viisu, Väinjärve ja Domassova mõisnik, Koporje ja Jamburgi asehaldur. Eestimaa valgete Rosenite suguvõsa asutaja.
Elulugu
muudaBogislaus Rosen, kasutatud ka nimekuju Bugislaus Rosen, oli pärit Põhja-Saksamaalt, Pommerist, sai 8/18. jaanuaril 1603 Tallinna kodanikuks ning tegutses Tallinnas eduka kaupmehena ning kuulus ka Tallinna Mustpeade vennaskonda. Bogislaus Rosen oli väga rikas ning andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile laene ja kujunes nii üheks suuremaks Rootsi riigi võlausaldajaks.
1617. aastal tõstis Rootsi kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusse[1]. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud "punaste" Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge), valgete Rosenite vapil on kujutatud lõvi ja valged (hõbedased) roosid.
Pärast Rootsi osalust Venemaa pärilussõjas langes Stolbovo rahulepinguga (1617) Ingerimaa koos Käkisalmi lääniga Rootsi valdusse. Samal aastal rentis Rootsi kuningas Koporje kindluse koos lääniga võlgade katteks Bogislaus Rosenile, kellest sai ühtlasi ka selle piirkonna valitseja (Amtmann). Lisaks rendi tasumisele tuli Rosenil muuhulgas Koporje kindluses ülal pidada ja relvadega varustada sajamehelist garnisoni.
Bogislaus von Rosen oli Koporje ja Jama lääni asehaldur aastatel 1620–1636[viide?].
1620. aastal pikendati tema rendilepingut piirkonnale ning von Rosen sai rendile ka Jama ja Ivangorodi lääni ning ta nimetati Koporje (ja Jama) lääni asehalduriks (Statthalter)[viide?].
Valdused Eestimaal
muuda
Lisaks valitsetavatele piirkondadele omas ta ka isiklikku omandit – 6. aprillil 1620 Norrköpingi riigipäeva otsuse alusel läänistatud (s.o meeslääni vormis) Jõelähtme mõisa, küla ja veskit, Kaaruka ja Valasti küla. 4. märtsil 1633 omandas Rosen Viisu, Vedruka, Silmsi, Seliküla ja Ämbra külad. Hiljem omandas Bogislaus Rosen veel 1640. aastal maid: Oeti ja Jõelähtme küla, hilisema Roosna-Alliku mõisa (Kaltenbrunn) valdused moodustusid küladest, mille ta järgemööda omandas: Kuksemägi, Kagavere, Jõelähtme, Kihme, Kaaruka, Valasti, Härjapea ja Oeti. Lisaks Roosna-Allikule kuulusid Bogislaus Rosenile Eestimaal veel Lehmja[2], Karinu, Viisu ja Väinjärve, Silmsi mõis. B. Rosenile kuulus Eestimaal ostetud ja riigi poolt võlgade katteks antud 26 küla 338 adramaaga.
Rosenite järgi sai ka Kaltenbrunni mõis eestikeelse nime Roosna-Alliku.
Hauakabel
muuda
Bogislaus von Rosen kinkis Tallinna Niguliste kirikule 1624. aastal kantsli koos oma väikese epitaafiga ning 1651. aastal suure epitaafi[3].
Juba 1651. aastal ostis Rosen kirikusse hauakabeli, mis püstitati endise Püha Jüri kabeli idaossa. Kabeli asukohas paikneb praegu põhjaeeskojast alla garderoobi viiv trepp, küll aga on säilinud 1655. aastal valminud ehissein, mis on eksponeeritud trepi kõrval. Ligi kolme meetri laiune väravana kujundatud ehissein oli ka ühtlasi ukseks hauakambrisse. Sein on jaotatud kaheks horisontaalseks osaks, mis omakorda on sammastega liigendatud kaheksaks pilditahvliks. Kaks keskmist tahvlirida moodustavad hauakabelisse avanenud ukse. Alumise rea tahvlitele on maalitud neli voorust. Esimesed kolm on teoloogilised voorused – Armastus lapsega, Usk raamatuga ning Lootus ankru ja linnuga. Rea lõpetab nelja antiikse põhivooruse hulka kuuluv Õiglus mõõga ja kaaludega. Ülemise rea ažuursetel tahvlitel näeb nelja putot ehk lapsinglit hoidmas Kristuse kannatusriistu – purpurrüüd, äädikatokki, piitsa ja märtrisammast[3].
Ehisseina karniisil paiknevad tekstitahvel ning Bogislaus Roseni ja tema kahe abikaasa Margarethe Molkenburi ja Magdalena Stampehli vapid. Seina ülaosas seisnud neljast inglifiguurist on säilinud vaid üks. Bogislaus von Rosen ise maeti 1659. aasta alguses Niguliste kiriku kooriruumi peaaltari kõrvale, Niguliste sai viimseks puhkepaigaks ka tema mõlemale abikaasale ja lastele[3].
Perekond
muudaBogislaus von Rosen abiellus Tallinna raehärra Johann Stampehli tütre Magdalena Stampehliga (u 1610 – maetud 1654).[4] ning nende järglased olid:
- Andreas von Rosen (1620 – u 1681)
- Axel von Rosen (1624–1679), Rootsi riigitegelane
- Christina Katharina von Rosen
- Hinrich von Rosen (1629–1703)
- Maria Magdalena von Rosen (– u 1692)
- Margareta von Rosen (−1645), abiellus 1631. aastal Koporjes Peder Larsson Alebäck (aadeldatuna Rootsi rüütelkonda) Örneklouga[5]
Viited
muuda- ↑ Schwedisches Adelsdiplom für Bogislaus Rosen, ausgestellt von König Gustav Adolf, d. d. Stockholm 1617 1. 10. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate., REVAL, 1934, seite 196
- ↑ Lehmja mõis
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Rosenite kabeli ehisseina kirjeldus Muuseumide Infoväravas, vaadatud 9.01.2014
- ↑ Rosen / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 2 , Görlitz, 1930, lk. 173–174
- ↑ Adliga ätten Örneklou nr 327, www.adelsvapen.com