Tartu-Maarja kihelkond
Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis)[1] oli kihelkond Tartumaal ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis Tartu linna ümbruses.
Piirkonna ajalugu
muudaTartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.[2]
Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.[2]
Tartu-Maarja kihelkonna mõisad
muudaKihelkonnas paiknes 30 mõisat: kaks kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, kaks poolmõisat, üks linnamõis ning neli riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat.[2]
- Tartu-Maarja kirikumõis (Pastorat Dorpat-St. Marien)
- Andressaare (Andresaar), Tammistu karjamõis
- Anne (Annemõis, Annenhof), Vasula karjamõis
- Aru (Arro) karjamõis
- Engevere (Engefer)
- Haage (Haakhof) kirikumõis
- Haava (Hawa), Vesneri kõrvalmõis, karjamõis
- Ihaste (Ihasteküll)
- Ilmatsalu (Ilmazahl) rüütlimõis
- Jaama (Jama) linnamõis
- Joora (Joora) karjamõis
- Kaarli (Karlsberg), Tammistu kõrvalmõis
- Kabina (Kabbina) rüütlimõis
- Kangru (Kangro) karjamõis
- Kardla (Kardell)
- Karlova (Karlowa) rüütlimõis
- Kavastu (Kawast) rüütlimõis
- Korova (Korrowa) karjamõis
- Kvissentali (Quistenthal), Raadi karjamõis
- Lemmatsi (Ruhenthal) poolmõis, varem Karlova kõrvalmõis
- Lepiku (Leppiko) karjamõis
- Luunja (Lunia) rüütlimõis
- Maarjamõisa (Marienhof) riigimõis
- Maramaa (Marrama) rüütlimõis
- Muuli (Mulemoise; ka Kirjutajamõis (Kirritoga)
- Möllatsi (Mollatz), Vesneri karjamõis
- Müta (Mütta, Obstbaumschule), karjamõis
- Piiskopi (ka Papimõis; Bischofshof) riigimõis
- Pilka (Pilken) rüütlimõis
- Poksi (Poksi) karjamõis
- Preedi (Predi) karjamõis
- Puta karjamõis
- Põvvatu (Pöwwato), Luunja kõrvalmõis
- Raadi (Rathshof) rüütlimõis
- Raadlovi (Radlowi) karjamõis
- Robi (Robi), Raadi alluvuses[küsitav]
- Rojasilla (Rojasilla), Vasula karjamõis
- Ropka (Ropkoy) rüütlimõis
- Rõõmu (Römo, Freudenhof) karjamõis
- Räni (Renningshof) rüütlimõis
- Ränna (Rennaküla)
- Saeveski (ka Saage; Saghof), Kavastu karjamõis
- Savikoja (Sawwikodda), Luunja karjamõis
- Sirgu (Sirgo), Luunja kõrvalmõis
- Taabri (Anrepshof, Kuyvenorm) riigimõis
- Tamme (Tammenhof) karjamõis
- Tammistu (ka Tammiste; Tammist) rüütlimõis
- Tereski (Terreski), Sootaga karjamõis
- Tila (Tilla), Raadi karjamõis
- Tordi (Tordi, Beigut), Taabri kõrvalmõis
- Traksi (Traksi), Maramaa karjamõis
- Uhti (Ucht)[küsitav], Reola karjamõis
- Vahi (Franzenhütte, Wahhi) poolmõis
- Vanaaseme (Friedrichsberg), Vorbuse karjamõis
- Vanamõisa (Luunja-Vanamõisa, Wannamois), Luunja kõrvalmõis
- Vasula (Wassula) rüütlimõis
- Veibri (Timmofer) riigimõis
- Vesneri (Wesslershof) rüütlimõis
- Viira (Wiira), Kavastu karjamõis
- Vorbuse (Forbushof) rüütlimõis
- Väike-Kabina (Klein-Kabbina)
- Ülenurme (Uellenorm) rüütlimõis
Tartu-Maarja kihelkonna vallad
muuda
- Haage vald (1887–1899)
- Jaama vald (1866–1891)
- Karlova vald (1866–1892)
- Kavastu vald (1866–1917)
- Luunja vald (1866–1917)
- Maarjamõisa vald (1866–1899)
- Maramaa vald (1866–1891)
- Pilka vald (1874–1892)
- Raadi vald (1866–1917)
- Ropka vald (1866–1917)
- Taabri vald (1866–1892)
- Tammistu-Kaarli vald (1866–1892)
- Vasula vald (1866–1891)
- Vesneri vald (1866–1892)
- Vorbuse vald (1866–1917)
Kihelkonna alad tänapäeval
muudaKihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb ka suur osa Tartu linnast.[2]
Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb Tartu linna, väike osa ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Kambja valda.
Viited
muuda- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843, seite 13
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tartu-Maarja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 5. märts 2012)
Kirjandus
muuda- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 384–385.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 247–255.