Raske nafta: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 11 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Raske nafta''' on [[nafta]], mille [[API-skaala|API-indeks]] on väiksem kui 20. |
|||
Raske nafta on toornafta liik, mis on väga paks ja ei voola kergelt. Peamised iseloomulikud omadused on kõrge erikaal, madal vesiniku ja süsiniku suhtarv, palju süsinikuühendeid, asfaltide kõrge sisaldus, rasked metallid, väävel ja lämmastik. |
|||
Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema [[tihedus]]ega, [[Viskoossus|viskoossemad]], väiksema [[vesinik]]u ja [[süsinik]]u suhtega, sisaldavad enam raskeid [[metall]]e (põhiliselt [[vanaadium]]it ja [[Nikkel|niklit]]) ja [[Väävel|väävlit]] ning suhteliselt vähem kergeid [[süsivesinik]]ke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ja kallis, mis teeb selle kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib [[naftapüünis]]tesse kogunenud süsivesinike kokkupuude [[Meteoorne vesi|meteoorse vee]] ja sellega kaasnevate [[bakter]]itega. [[Vesi]] viib naftast minema paljud vees lahustuvad kerged [[molekul]]id ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks [[parafiin]]e. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%. |
|||
==Tootmine== |
|||
== Ümbertöötlemine ja leiukohad == |
|||
Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma [[veeaur]]u. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav [[energia]] võrdub umbes kolmandikuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. [[Tõrvaliiv]]adest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum [[Kaevandamine|kaevandada]] [[setted]] koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. |
|||
Kergemate nafta fraktsioonide saamiseks kasutatakse The Husky Oil Lloydminster parendamisseadet. Saadakse kõrge kvaliteediline ja madala väävlisisaldusega sünteetiline toornafta, millest eraldatakse nafta kõrvalproduktid nagu petrooleum, koks ja väävel. Tootmisvõimsus kuni 150 000 barrelit päevas. |
|||
Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning selle osatähtsus on suurenemas. |
|||
Maailma naftavarudest moodustab raske nafta 70% . Tootlikuse tõstmist takistab raske nafta suur viskoosus, mis muudab praeguse tehnikataseme puhul võimatuks nafta pumpamise maaalt. Siiani suur osa raskest naftast pumbatakse koos kerge naftaga. Arvatakse, et raske nafta leiukohtadest on avastatud umbes 5%. |
|||
== Leiukohad == |
|||
{{geo-toim}} |
|||
Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ümbrus, [[Ameerika Ühendriigid]] ([[California]]), Kanada ([[Alberta]]), [[Kesk-Aasia]], [[Itaalia]], [[Kariibi meri]], [[Mehhiko laht]], Venemaa jne. |
|||
Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb [[Kriit (ajastu)|Kriidi]] ja [[Paleogeen]]i [[kivim]]eis. Erandiks on [[Paleosoikum]]i vanusega leiukohad [[Kanada]]s ja [[Venemaa]]l. Kanada Alberta provintsi leiukoht on maailma suurim. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Asfalt]] |
|||
[[Kategooria:Maavarad]] |
|||
[[Kategooria:Naftasaadused]] |
|||
[[ar:مازوت]] |
|||
[[bg:Мазут]] |
|||
[[cs:Mazut]] |
|||
[[en:Heavy crude oil]] |
|||
[[es:Petróleo crudo pesado]] |
|||
[[eo:Mazuto]] |
|||
[[fa:مازوت]] |
|||
[[he:מזוט]] |
|||
[[pl:Mazut]] |
|||
[[ru:Мазут]] |
|||
[[uk:Мазут]] |
|||
Viimane redaktsioon: 8. detsember 2017, kell 18:27
Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.
Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ja kallis, mis teeb selle kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude meteoorse vee ja sellega kaasnevate bakteritega. Vesi viib naftast minema paljud vees lahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%.
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandikuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal.
Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning selle osatähtsus on suurenemas.
Leiukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California), Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne.
Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ja Venemaal. Kanada Alberta provintsi leiukoht on maailma suurim.