Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr.

Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg.

Antiikaja algus: Vahemere maade ärkamine 9. sajandil eKr

Umbes 900 eKr algas Atlandi ookeani põhjaosas rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr Bondi sündmus. Kliimamuutustest mõjutatuna toimusid 9. sajandil eKr Vahemere maade regioonis ka kultuurilised muutused. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse (esmalt Jooniasse) foiniikia kiri ja rauast relvade üldise levikuga saabus lõpp Kreeka tumedale ajajärgule. Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toscanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul asutama Vahemere piirkonnas läänekolooniad (Kartaago eellased). Samal sajandil laienes Rooma asula, seal algas rauaaeg ja jõukaid inimesi hakati matma uhkematesse haudadesse. Keldid jõudsid Galliasse. Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajalugu oluliselt mõjutanud Pärsia riik. Juutide riik lõhenes 926 eKr kaheks ja see tähendas juutide ajaloos uue ajajärgu saabumist.

Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil

Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Idagootide ülemvõimu kehtestamisega lõppes seni säilinud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetasid tegevuse Rooma linna senat ja teater ning hääbus senine hariduselu. Sajandi algul suleti Ida-Roomas Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja pärast Hypatia tapmist hääbus Aleksandria teaduskooli tegevus. Langobardide vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele 375. aastal lõppes seal rahvasteränne. Itaalia vallutanud Bütsants sattus katkulainete ja idapoolse rahvasterände tagajärjel kriisi ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas pöördus toe saamiseks vaimulike poole ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katoliku kirik.

Teine oluline keskaja algust märkiv sündmus on Rooma keisririigi lõpu aegu loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usku astumine. Just katoliku usk sai vastukaaluks germaanlaste ariaanlusele ja tagas vallutatud aladel frankidele kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.

Antiigi lõpp seostub ka 535.–536. aasta kliimakatastroofiga, sajandi keskel alanud katkulainetega ja umbes 600. aastal saabunud Bondi sündmusega.

Antiikaja kliima ja katk

Antiikaja alguspool (900–300 eKr) oli peamiselt jahe, 800 eKr saabus Bondi sündmus, umbes sajandi väldanud külmem periood. Umbes 600 pKr saabus järgmine külmalaine. 535. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas ajavahemikul 535–540 väldanud ulatuslikud kliimamuutused kogu Maal. Tõenäoliselt olid just need muutused Ida-Aafrika katkulaine põhjustajaks. Ajavahemikul 543–664 oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, Ida-Euroopas oli 200 aasta jooksul umbes 20 epideemiapuhangut, Konstantinoopolis vähenes rahvaarv haiguse tagajärjel 100 aastaga poolelt miljonilt sajale tuhandele.

KLIIMA	Aastad	Bondi sündmused
RAUAAJA KÜLM AEG	900–300 eKr	1800 eKr
Külma hari	450 eKr
ROOMA AJA KUUM AEG	200 eKr–50 pKr
Kliimakatastroof	535–540
PIMEDA AJA KÜLM AEG	450–900	2600

Vaata ka

• Klassikaline antiikaeg
• Hilisantiikaeg
• Antiikkultuur
• Vana-Kreeka
• Vana-Rooma
• Vanaaeg

Välislingid

• W. Süss, Antiikaja ja nüüdisaja inimese karakteristlikud erinevused., Ajalooline Ajakiri 1927, nr 4