Aruba lipp

Aruba lipp on Kariibi meres asuva ja Madalmaade Kuningriiki kuuluva maa Aruba rahvuslipp.

Aruba lipp võeti kasutusele 18. märtsil 1976 (18. märts on Aruba rahvuspüha, lipu- ja hümnipäev).

See on helesinine kangas, millel on kaks horisontaalset kollast kitsast triipu ja vardapoolses ülanurgas on neljaharuline punane täht valge äärisega. Lipuväljad ülalt alla jaotuvad proportsioonides 12:1:1:1:3 ning tähe kõrgus moodustab lipu kõrgusest 1/3.

Lipu proportsioonid on 2:3. Aruba valitsuse kodulehel on lipu proportsioonid ligikaudu 1:2.

Helesinine (PMS 300C) on ÜRO lipu ja kukekannuse värvi (kasutatakse siiski rohekat tooni sinist). Punane on Suurbritannia lipu tooni (PMS 032C). Kollane on lipukangakollane (PMS 109C, inglise keeles bunting yellow).

Helesinine sümboliseerib merd ja taevast (õhku), punane täht tähistab saart ennast ja sellel räägitavat nelja keelt (hollandi keel, papiamento keel, hispaania keel, inglise keel). Harusid tõlgendatakse ka ilmakaartena, kust Aruba rahvas on kokku tulnud või kust tulevad saare külastajad. Lipukangakollased triibud on rahvuslille wanglo (kollane vihmalill, mis mõnikord õitseb ainult ühe päeva) värvi. Kaks triipu tähistavad maa staatust (status aparte) ning ühtlasi turismi ja tööstust. Nende kollane värv tähistab vastavalt saare loodusvarasid päikesepaistet, kulda, harilikku aaloed ja (Venezuela) naftat. Punane tähistab ka isamaa-armastust ja vana metsatööstust. Tähe ümber olev valge ääris aitab tähel paremini esile tulla. Valge sümboliseerib ka Aruba lumivalgeid randu ning õigluse, korra ja vabaduse järele igatsevate inimeste südame puhtust.

Ametlik tõlgendus

Ametlik kirjeldus Aruba valitsuse kodulehel ütleb: "Aruba lipp sisaldab nelja värvi: säravkollane, kukekannusesinine, Suurbritannia lipu punane ja valge. Igal värvil on oma tähendus: sinine kujutab Arubat ümbritsevat merd; kollane on külluse värv, kujutades eilset ja tänast kulla, aaloe- ja naftatööstust; punane kujutab iga Aruba elaniku armastust oma maa vastu ja vana "brasiilia puidu" tööstust; ja valge sümboliseerib valge liiva randu ning alati õiglust, korda ja vabadust otsiva Aruba rahva südamepuhtust. Lipu sümbolid koosnevad punasest tähest ja kahest kollasest triibust. Arubasse on sisse rännanud üle 40 rahvuse esindajad. Täht kujutab ka saart ennast, mida ümbritseb ilus sinine meri. Horisontaalsed kollased triibud tähistavad eraldi asendit, mis saarel on Madalmaade Kuningriigis".

Ajalugu

Aastatel 1959–1976 oli Arubal kasutusel Hollandi Antillide lipp, mille sinise laiu keskel oli kuus viisnurkset tähte. Kuigi Aruba eraldus Hollandi Antillidest omaette maaks alles 1986. aastal, võeti uus lipp saare lipuna kasutusele juba 1976. aastal (omaette maa staatust oli hakatud taotlema juba lipu kasutuselevõtu ajaks). Hollandi Antillid muutsid pärast Aruba eraldumist oma lippu, eemaldades sellelt Arubat tähistava tähe.

Saare lipu saamiseks korraldati konkurss. Saabus üle 630 kavandi, millest võeti kaalumisele 157. Kavandeid vaatas läbi 21. jaanuaril 1976 moodustatud lipukomisjon, kuhu kuulusid Julio Maduro, Epi Wever ja Roland Donk. Otsiti ilma kaugelt raskesti nähtavate vappide ja kirjadeta, kergesti valmistatavat ja joonistatavat, piisavalt kontrastsete värvidega ning omapärast ja kergesti äratuntavat lippu. Samuti sooviti, et lipu sümboolika ja värvid esindaksid Aruba ajalugu ja kultuuri.

Neile nõuetele vastavateks tunnistas komisjon kolm kavandit, kuid saare nõukogu ei pidanud neid küllalt iseloomulikuks. 6. märtsil 1976 valis lipukomisjon välja kaks või kolm kavandit, mida töödeldes oleks võimalik välja töötada Aruba lipp. Appi võeti lipuekspert Sarah Bollinger USA-st. Ta soovitas välja töötada uus lipp paljudes kavandites esitatud ideid kombineerides.

Võistlustöödes oli sageli kasutatud kollaseid, kuldseid või punaseid ringe, tähti ja triipe, mis pidid kujutama päikest. Päikesel on tähtis koht Aruba elus ja majanduses, sest püsiv päikesepaiste tagab soodsa kliima. Päike sümboliseerib ka majanduskasvu ja rahvuslikku ühtsust (üle 50 rahvuse elab Arubal rahumeelselt koos).

Rohkem kui pooltes võistlustöödes esinesid triibud. Mõnel kavandil oli trikoloor, mõnel kitsad triibud.

Sageli kasutati ka tähte, mis sümboliseeris saart ennast ning vabadust, ühtsust või taassündi. Paljud tähed olid neljaharulised nagu jõulutähed lastejoonistustel. Ühegi riigi lipul ei olnud sellist tähte.

Värvidest esinesid sageli sinine ja kollane. Kõige populaarsem oli sinine, mis kujutas Aruba taevast või Kariibi merd. Toonid ulatusid akvamariinist tumesiniseni. Kollane tähistas peaaegu kõigis kavandites päikesevalgust. Esinesid ka valge, mis kujutas Aruba liivarandu, ja punane, mis tähendas päikeseloojangut, saare savimulda, progressi või arubalaste verd.

Sarah Bollingeri ettepanekul valiti taustavärviks sinine (ta soovitas ÜRO lipu eresinist tooni, mis viitab saare rahumeelsusele ja kujutab mere värvi). Tähe soovitas ta asetada vardapoolsesse nurka, et see oleks hästi nähtav ka lehvival lipul. Tähe neljaharulisus pidi sümboliseerima eri ilmakaari, kust ühtne ja tugev Aruba rahvas on kokku kogunenud. Tähe punane värv pidi viitama Aruba mullale. Valge ääris pidi kujutama laineid, mis loksuvad Aruba valgetel randadel. Nõnda pidi täht kujutama saart ennast oma ühtsuses, mitmekesisuses, jõus ja ilus.

Komisjon leidis, et tähe neli haru tähendavad ka saarel kõneldavat nelja keelt. Julio Maduro leidis, et punane sobib tähistama ka saarel kunagi elanud indiaanlasi ning verd, mis arubalased sõja ajal valasid. Valge pidi tähendama ausust ning sinine kui lootuse värv Aruba tulevikku ja sidemeid minevikuga.

Lõpuks tõmmati läbi sinise laiu kaks kollast triipu, mis viitasid saare püüdele saada maa staatust (status aparte). Triipude kitsus tähendab, et Aruba on küll omaette, kuid mitte isoleeritud. Üks triip tähendab turistide voolu päikesepaistelisse Arubasse, teine triip tööstust ja maavarasid (kuld, fosfaadid, hiljem nafta). Triibud annavad märku uuest rahvast, kelle majandus suudab tagada iseseisvuse ning kes teeb rahvusvahelist koostööd.

Lipukomisjon esitas saare nõukogule selle kavandi kõrval veel seitse varianti: neli variatsiooni vähemate värvidega (valge ja sinine või valge, sinine ja kollane) ning kolm kavandit, mis olid varem välja valitud.

Betico Croes palus Bollingeril Arubale jääda, et anda vajaduse korral saare nõukogule seletusi, kuni lipp on välja valitud. Nõukogu hääletas (16. märtsil?) komisjoni esimese kavandi poolt. Lipumääruse tekst avaldati väljaandes Aruban Gazetteer 14. märtsil (?) 1976.

Bollingeri abiga korraldati lipu esimeste eksemplaride valmistamine USA-s. Lipp heisati esimest korda neljapäeval, 18. märtsil 1976 Oranjestadis. Samal päeval esitati esimest korda ka Aruba rahvushümni "Aruba Dushi Tera". Kuupäev valiti sellepärast, et 18. märtsil 1948 tunnistas Holland Aruba õigust saada Madalmaade Kuningriigi koosseisus autonoomia.

Kuberneri lipp

Sellel on valge laid, mille üla- ja alaosas on kitsas punane, valge ja sinine horisontaaltriip (Hollandi lipu värvid). Iga triibu laius on 1/12 lipu laiusest. Lipu keskel on Aruba lipu tausta värvi sinine ring, mille läbimõõt on 5/12 lipu laiusest. Ringi sees on valge äärisega punane neljaharuline täht ja kaks kollast triipu, mis pärinevad Aruba lipult. Tähe keskpunkt on võrdsel kaugusel lipu vasakust ja paremast äärest, 5/48 lipu laiuse võrra kõrgemal ringi keskpunktist.

See lipp sätestati 29. oktoobril 1985 ning võeti kasutusele 1. jaanuaril 1986.

Märkused

Kirjutamisel on kasutatud teisi Vikipeediaid ja välislinkide all loetletud saite.

Vaata ka

Aruba vapp

Välislingid

Aruba lipp andmebaasis Flags of the World (inglise keeles)
- Võistlusel osalenud kavandeid
- Kuberneri lipp
Sarah Bollingeri jutustus lipu väljamõtlemisest (inglise keeles)