Semantiline kolmnurk
Semantiline kolmnurk ehk tähenduse kolmnurk ehk semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas kasutatav skeem, mis näitlikustab, et märk pole keelevälise asjaga vahetult seotud. Süsteemi osad on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (eseme peegeldus teadvuses) ja ese reaalsuses (keeleväline asi, olend, olem, omadus, tegevus jms).
Gottlob Frege ja Carles Peirce eeskujul võtsid tähenduse kolmnurga kasutusele Charles Kay Ogden ja Ivor Armstrong Richards raamatus "The Meaning of Meaning" ('Tähenduse tähendus') 1923. aastal (seetõttu on levinud ka nimetused "Ogdeni-Richardsi kolmnurk" või "Frege kolmnurk").
Töhenduse kolmnurga tipus on mõiste või mõte ja alumistes nurkades on märk (tähistaja) ning asi tõeluses. Tähenduse kolmnurka on hiljem täiendatud.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rein Raud. Mis on kultuur. Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. 2013: 35, 39