Mine sisu juurde

Korporatsioon Amicitia

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Korporatsioon Amicitia
Asutatud 21. november 1924, Tartu
Värvid sirelililla-tumeroheline-kuldne
Lipukiri Per aspera ad astra (ldk "Läbi raskuste tähtede poole")
Liige amica

Korporatsioon Amicitia (lühendatult Korp! Amicitia, samuti C!A!) on eesti naisüliõpilasi ühendav akadeemiline organisatsioon, mis on asutatud 21. novembril 1924 Tartus. Korporatsiooni Amicitia välismärkidel kasutatav värvikombinatsioon on sirelililla, tumeroheline ja kuldne.

Tegevus ja eesmärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Amicitia eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaimselt, kultuuriliselt ja kehaliselt, pidades sealjuures oluliseks naiselikkust, töökust ja vaimuvabadust, nõudes igalt oma liikmelt sõbralikkust, ausust ja otsekohesust. Üliõpilaskorporatsioonina panustatakse akadeemilise ühtekuuluvustunde tugevdamisse, õpetatakse oma liikmeid rahvuslikult mõtlema ja tegutsema. Oma tegevuses jääb korp! Amicitia apoliitiliseks.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Eellugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aasta varatalvel kohtusid Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumi, Tallinna Linna II Tütarlaste Gümnaasiumi ja Tallinna Kaarli koguduse Eesti Ühisgümnaasiumi vilistlased, kes olid astunud Tartu ülikooli, neist enamik õppis õigus-majandusteaduskonnas. Neil oli tekkinud huvi hoida koolipõlves tekkinud sõprust ning selleks otsustati luua akadeemiline naisorganisatsioon, täpsemalt üliõpilaskorporatsioon.

Korporatsiooni asutamist valmistati ette Tallinnas: sõnastati põhimõtted ja loodi tugev alus ühiste eesmärkide saavutamiseks. Algselt oli eesmärgiks luua Tallinnast pärit üliõpilaste ühendus asukohaga Tallinnas, kuid Tartu ülikooli valitsus ei lubanud registreerida üliõpilasorganisatsioone väljaspool ülikoolilinna.

Korporatsiooni nimi valiti teistkordsel hääletamisel napi häälteenamusega. 'Amicitia' tähendab ladina keeles sõprust, mis pidi kõige paremini iseloomustama ka korporatsiooni liikmete suhteid. Amicitia värvikandjat hüütakse tänaseni amicaks (ld. k. 'sõbratar').

Lipukirjaks valiti tollast aega ja naisüliõpilastest korporantide ühiskondlikku positsiooni peegeldav "Per aspera ad astra!" – läbi raskuste tähtede poole. Valitud motos avaldus soov tõestada end akadeemiliste naistena ning saavutada ühiskondlik tunnustus nii organisatsioonina kui igaüks eraldi ajakohase, kõrgharidust omandava iseseisva noore naisena.[2]

Vil! Cita Modeste Tellmann-Prees asutamisest.[3]:

„Tahtes töötada oma isamaa kasuks ja aidata kaasa Eesti üliõpilaskonna töös ning jääda ka edaspidi tihedasse ühendusse tekib idee – luua naisüliõpilasorganisatsioon, kus kindla distsipliini abil võidakse kasvatada igakülgselt arenenud, iseseisvalt mõtlevat ja kõlblat akadeemilist naist.“

Asutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

20. novembril 1924 esitati Tartu Ülikooli valitsusele palve registreerida naiskorporatsioon Amicitia. Palvele oli alla kirjutanud 12 üliõpilast: Hildegard Brett (stud phil), Gerda Kenapea (stud rer merc), Linda Konrad (stud rer merc), Leontine Koppel (stud rer merc), Agnes Müür (stud phil), Anna Poska (stud agr), Alexandra Puurman (stud phil), Emilie Ruubel (stud rer merc), Hilde Sagris (stud rer merc), Erica Zeich (stud rer merc), Helga Leithammel (stud rer merc) ja Lucie Tensing (stud agr).[4]

Esimesel koosolekul valiti esimeheks Linda Konrad, esimehe abiks Hildegard Brett ning sekretäriks Erika Zeich. Pärast registreerimist jätkus organisatsiooni ülesehitustöö ja tegevus peamiselt Tallinnas. Korporatsiooni avapidu toimus 13. detsembril 1924 Tallinnas Linda Konradi kodus, kus südaööl panid 12 asutajaliiget endale esimest korda peale värvilindid ning pähe värviteklid ja kandsid sellest hetkest ühist nime amica.

Tegevus 1924–1940

[muuda | muuda lähteteksti]

10. jaanuaril 1925 algas korporatsiooni Amicitia Tartu periood. Esialgu kohtuti Aia tänaval asunud Linda Konradi üliõpilaskorteris. Varsti üüriti Lodja tänavale konvendikorter.

Ametnikke valiti 1920. aastatel kolm korda aastas neljaks kuuks, hiljem kaks korda aastas kuueks kuuks. Korporatsiooni eestseisus oli viieliikmeline ning sinna kuulusid esimees, tema abi, sekretär, laekahoidja ja majapidaja. Eestseisus nimetati 1930. aastatel ümber juhatuseks, rebasvanem-oldermani institutsioon noortevanemaks.

Esimene avalik in corpore värvides ülesastumine toimus Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Tartu ülikooli aulas 24. veebruaril 1925. Tartus saabus esimene ametlik küllakutse korp! Vironialt veebruaris 1925. Sellega oli alguse saanud ametlik akadeemiline suhtlemine teiste Tartu akadeemiliste organisatsioonidega. Tartu laiemale seltskonnale tutvustas amica'sid advokaat ja avaliku elu tegelane korp! Sakala vilistlane Oskar Rütli. Seda võib pidada läbimurdeks toonase Tartu haritlaskonna seltskondlikus elus tunnustuse saavutamisel.

Asutamisperioodile ning esimestele sisseelamiskuudele järgnes 1925. aasta teisest semestrist aktiivne tegevus, liikmeskond kasvas ning tegevus võttis üha selgemaid piire. Amicitia liikmeks võisid astuda vaid Tartu ülikooli eesti soost naisüliõpilased, hiljem aga ka Tartu ülikoolis õppivad mitte-eestlased.

1925. aastal üüriti uus konvendikorter Laial tänaval ning pandi alus oma raamatukogule. Liikmete mitmekülgseks harimiseks kavandati regulaarselt toimunud referaatõhtuid, kus käsitleti ühiskondlikke, kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke teemasid. Oma tähtis roll oli ka seltskonnaelul ning teiste akadeemiliste organisatsioonidega läbikäimisel.

Lisaks akadeemilist laadi ettevõtmistele tegeleti ka enese kehalise arendamisega. Alates 1932. aastast käis regulaarselt harjutamas amicade võrkpallinaiskond. Regulaarsed olid ka võimlemistunnid, mille tarvis oli ülikoolilt saadud võimla ja palgatud võimlemisõpetaja.

Ühiskonnaelus nähti eneseteostusvõimalust läbi erinevate organisatsioonide. Amicitia liikmed olid tegevad Akadeemilises Hõimuklubis, Akadeemilise Majandamise Seltsis, Akadeemiliste Naiste Ühingus, Anglo-Eesti Ühingus ja Akadeemilises Maleklubis. In corpore kuuluti Katiseliidu Naiskodukaitsesse ning võeti osa Üliõpilasedustuse tööst.

27. juunil 1940 toimus korporatsiooni Amicitia viimane koosolek enne Nõukogude okupatsiooni. Koosolekul tegi esinaine ksv! Cita Modeste Tellmann-Prees teatavaks organisatsiooni likvideerimisotsuse. Selleks hetkeks oli korp! Amicitia liikmeskonnas 260 akadeemilist naist.

6. augustist 1940 hakkas kehtima uus ülikooliseadus, millega keelustati ametlikult kõikide akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tegevus, kuna see olevat rahvavaenulik.[5]

Tegevus Nõukogude okupatsiooni ajal

[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal nõrgenesid kontaktid korporantide vahel. Sõja käigus oli osa amicasid emigreerunud, teadmata hulk liikmeid oli hukkunud või küüditatud. Alles pärast sõja lõppu hakati taas otsima liikmetega omavahelist kontakti.

Järelejäänud liikmeskonnas toimus jagunemine: oli neid, kes distantseerisid end täielikult korporatsiooni liikmesusest, teised aga jätkasid salajast tegutsemist ning kooskäimist ja isiklike ja korp!-i tähtpäevade tähistamist. Tihedam kooskäimine algas Tartus 1960. aastate lõpul, kus kohtuti kord kuus ühel kindlaks määratud päeval nii Tallinnas kui ka Tartus.[6]

Taasasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Idee taastada korporatsioon Amicitia tekkis kahel grupil, õigus- ja arstiteaduskonna tudengineidudel, 1989. aastal, kui eesti üliõpilaskonda valdasid tugevad rahvusromantilised meeleolud. Korp! Sakala ksv! Vallo Vanaaseme eestvedamisel said need kaks gruppi neide, tulevasi amicasid kokku.

28. aprillil 1989 kinnitati Tartu Riikliku Ülikooli nõukogus korp! Amicitia põhikiri ja korporatsioon loeti ametlikult taasasutatuks. Korporatsiooni liikmeskonda kuulusid esimesest tegutsemisajast üksnes vilistlased ning taasasutajad, kes sel hetkel olid rebase staatuses, kuid pidasid sealjuures ka ameteid.

Taasasutajad: Terje (Tari) Eipre (stud iur), Lea Morgen (stud med), Piret (Lemming) Vanaaseme (stud iur), Hille Raud (stud iur), Eva Raud (stud hist), Ülle Vahar (stud chem), Maire (Verlin) Suurkivi (stud med), Merike Sisask (stud iur) ja Ene (Kattel) Laht (stud chem).[7]

Tegevus tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Amicitia liikmeskonda kuulub üle maailma ligi 300 naist. Peamine tegevus on koondunud Tartusse, kus toimub aktiivne organisatsiooniline tegevus. Igal nädalal peetakse ühiseid koosolekuid, referaatõhtuid ning võetakse ette ühistegevusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Lisaks Tartus Kastani tänaval asuvale konvendikorterile on korp!-i liikmete kasutuses ka Tallinnas asuv korter Laial tänaval.

Kanadas Torontos asub väliskoondis, mis ühendab Põhja-Ameerikas elavaid eesti soost naisüliõpilasi. Toronto koondis sai alguse vil! Lydia Suursööti eestvedamisel. Koondise ametlikuks asutamispäevaks peetakse 28. novembrit 1952.[8]

Liikmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Korporatsioon Amicitia võtab oma liikmeskonda eesti soost naisüliõpilasi, kes on või on olnud immatrikuleeritud ülikooli ning ei kuulu ühtegi teise akadeemilisse üliõpilasorganisatsiooni. Korporatsiooni liikmesus on eluaegne ning korporatsiooni nõuded ja põhimõtted täitmiseks ka väljaspool konvendielu.

Liikmed jagunevad auvilistlasteks (auvil!), vilistlasteks (vil!), lihtvilistlasteks (liht!vil!), üliõpilasvilistlasteks (ül!vil!), tegevliikmeteks (tgl!), lihtliikmeteks (l!l!) ja rebasteks (reb!). Korporatsiooni Amicitia täieõiguslikku liiget (tgl! või vil!) kutsutakse amicaks.

1939. aastal korp! Amicitia 15. aastapäeva puhul valiti auvilistlasteks kõik asutajaliikmed ning oma ühiskondliku või akadeemilise tegevusega silma paistnud daamid.[9]

Auvilistlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Emilie Aamisepp-Ruubel, Linda Gromoff-Konrad, Maria Laidoner-Kruszewska, Agnes Müür, Xenia Poska, Lenna Saarekivi-Koppel, Hilda Sagris, Erika Zeich, Anna Tõrvand-Tellmann, Helene Vachmann, Benita Vomm ja Ellen Leivat.[9] 2012. aastal lisandus auvilistlaste sekka ka Maaja Matsoo.

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Amicitia lipuvärvid sirelililla-tumeroheline-kuldne kombinatsioon sümboliseerib korp! Amicitia kolme põhimõtet: värvidele vastavalt julgust, lootust, ausust. Lipuvärvide autor on auvil! Emilie Ruubel ning see kombinatsioon on inspireeritud sirelioksast kuldses vaasis. Värvikooslus valiti välja 1924. aastal 92 kombinatsiooni hulgast kui kõige ilusam, elegantsem ja naiselikum.

Korp! Amicitia tekkel on sirelilillast sametist põhjaga, mille keskel on rosett ehk ornament-tikand. See sümboliseerib korp!-i asutajaliikmeid. Rosetil on kujutatud numbrit 12, mida on ringis ühe joonega ühendatud 12 korral. Roseti keskel on korp! Amicitia vääntäht. Sirelilillat põhja ümbritsevad tumeroheline ning kuldne värviriba. Rebastekkel on must ning selle küljele on kinnitatud hõbedane vääntäht.

Lisaks värvidele kasutab korporatsioon Amicitia välismärkidel sirklit ehk vääntähte, mis moodustub tähekombinatsioonist V-C-F-C-A. Need on algustähed hüüdest "Vivat, crescat, floreat corporatio Amicitia!" (ld k "Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Amicitia!"). Värve ning vääntähte kasutab korp! Amicitia näiteks ehetel ja trükistel.[10]

Puutumatu sümboolika alla kuuluvad korp! Amicitia lipud, vapp, värvi- ja rebasteklid ning värvilindid. Samuti pole korp!-i mittetäieõiguslikel liikmetel luba puutuda korp!-i eestseisuse mööblit.

Sõprusorganisatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Imeria

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Amicitia sõprusorganisatsiooniks Lätis on naiskorporatsioon Imeria, mis loodi 19. novembril 1924 Riias. Taasasutati 12. aprillil 1990. Värvideks on pruun- helesinine-kuldne. Korp! Amicitiaga loodi sõprusleping 1939. aastal ja 1991. aastal taastati sidemed.[10]

Wiipurilainen Osakunta

[muuda | muuda lähteteksti]

Korp! Amicitia sõprusorganisatsiooniks Soomes on 1653. aastal Turu Akadeemia juures asutatud Wiipurilainen Osakunta (WiO). Turu põlemise järel 1828. aastal viidi Turu Akadeemia üle Helsingisse, kus jätkus ka WiO tegevus. WiO värvideks on punane-kollane-sinine. Korp! Amicitiaga loodi sõprusleping 1991. aastal.[10]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Korp! Amicitia põhimõtted" (eesti keel). Korporatsioon Amicitia. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2014. Vaadatud 26. märtsil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 11–13
  3. ↑ Vivat academia lk 414
  4. ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 13
  5. ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 13–24
  6. ↑ Korp! Amicitia album 2004 lk 24–26
  7. ↑ Vivat academia lk 424–428
  8. ↑ Vivat academia lk 421–422
  9. ↑ 9,0 9,1 Korp! Amicitia album 2004 lk 23
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Korp! Amicitia koduleht

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Korporatsioonide Liit
Naiskorporatsioonid
Muud meeskorporatsioonid
Meesseltsid
Naisselts
Segaseltsid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Korporatsioon_Amicitia&oldid=6767216"