VHF-sagedusala
VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency, ülikõrgsagedus) ehk meeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.[1] Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini.
Meeterlainealast kõrgema sagedusega on detsimeeterlaineala (UHF) ja madalama sagedusega dekameeterlaineala (HF, High Frequency, kõrgsagedus), sealhulgas raadioringhäälingu lühilaine ribad.
Kasutamine televisioonis
[muuda | muuda lähteteksti]VHF-sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks ribaks. Analoogtelevisiooni kanalid 1–12 paiknesid ribades I ja III. Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20). Digitaaltelevisiooni saateid edastatakse UHF-sagedustel. VHF III alas on DAB-raadio (digiraadio).
Kasutamine raadioringhäälingus
[muuda | muuda lähteteksti]Raadioringhäälingus on meeterlainete kohta kasutusel nimetus ultralühilaine - ULL (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ, ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend FM (sõnadest Frequency Modulation, sagedusmodulatsioon), sest heli edastatakse meeterlainealas sagedusmoduleeritult.
| Laineala | Raadiosageduste vahemik | Kasutus |
|---|---|---|
| OIRT ultralühilaineala | 65,9–74 MHz | Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks Nõukogude Liidus ja mitmetes teistes Ida-Euroopa maades. |
| Jaapani ultralühilaineala | 76–90 MHz | 4-meetri ala |
| ITU-R FM-laineala (VHF riba II) | 87,5–108 MHz | Kasutab valdav osa Euroopa ja sh Eesti raadiojaamu (vt. Eesti raadiojaamade loend) |
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese sagedusmodulatsiooniga saatja-vastuvõtja ehitas 1933. a USA insener E. H. Armstrong (1890–1954). Esimesed FM-saated lasti eetrisse 1948. a Saksamaal ultralühilainel. 1950. aastatel võeti FM-raadio kasutusele kogu Euroopas ning alustati stereofooniliste saadete (stereosaadete) edastamist.
Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis:
- 1956, 1. mai – esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
- 1961, 21. juuli – esimene stereoheliga saade ultralühilainel
- 1991 – Tallinna teletornis alustas tööd esimene saatja sagedusribas 87,5–108 MHz
- 1992, 1. märts – Tallinnas tuli sagedusel 100,7 MHz eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku
Seejärel kui Eesti Raadio lõpetas 1998. aastal välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. on Eesti Raadio programmide vastuvõtt võimalik kogu Eestis ainult ultralühilainel (87,5–108 MHz) ja Internetis.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jaak Umborg (2017). Raadiotehnika alused. Lk 19.
- ↑ Tallinna Polütehnikum, Telekommunikatsiooni alused, Õpiobjektid, Raadio ajalugu Eestis