Mihkel (purjelaev)

Mihkel oli Ameerikas ehitatud neljamastiline abimootoriga purjelaev, mis oli ühtlasi 1934–1940 Eesti suurim purjelaev.

Teoreetiliselt oli suurimaks kunagi Eesti lippu kandnud purjelaevaks 1926 brutoregistertonnine kuunar Viktor, mis aga pärast ostu USA-st juba enne Eestisse jõudmist ja tegelikku kasutuselevõttu uppus. Seega võib Mihklit pidada tegelikult suurimaks kasutuses olnud Eesti purjelaevaks.

Ajalugu

Purjelaev algse nimega Josiah B. Chase lasti vette USA-s Kanada piiri lähedal Boothbays 8. jaanuaril 1921. Laev oli ehitatud Atlantic Coast Co tellimusena. See oli üks viimaseid USA-s veesatud suuri 4-mastilisi ookeani-purjelaevu. Aluse kodusadam oli Boston ja viimane kohalik omanik Crowell & Thurlow. Toonased viimased ookeani-kaubapurjelaevad kippusid Boothbays kasutult seisma jääma.

1934. aasta suvel ostis laeva Eestisse ise kohale sõitnud pärnakast kapten ja laevaomanik Kristjan Jurnas ning see sai seni suurimaks Eesti purjelaevaks nimega Mihkel. 21. juulil väljuti USA-st pikale sõidule Kopenhaagenisse ja 14. oktoobril väljus laev Pärnust esimesele teenistusreisile Soome.

1940. aastal natsionaliseerisid okupatsioonivõimud laeva. 25.–26. augustil 1941 paigutati Tallinnas purjedeta ja liikumisvõimetu laeva pardale umbes 3500 Punaarmeesse mobiliseeritud eestlast. Laev viidi puksiiridega reidile ja seoti ankrupoi külge, et sõita hiljem üldise konvoiga edasi Venemaale. Paisunud tormis tuli ankrupoi põhjast lahti ja meeskond ajas laeva ööl vastu 28. augustit Paljassaare randa, 100 m kaugusele kaldast, kinni. Nõukogude 3 miilitsat lahkusid aga laevalt. Nüüd pääsesid pardal olijad peagi maale, kus käis küll veel lahing viimaste punaste ja linna hõivavate sakslaste ning eestlaste vahel. Teadaolevalt laeval olijaist keegi ei hukkunud.

Saksa okupatsiooni algul tõmmati Mihkel madalikult lahti, remonditi ning arvati 1943 Saksa mereväe koosseisu vahilaevana. 1944. aasta jaanuari keskel alustas laev teekonda Tallinnast Saksamaale, kuid uppus tormis 23. jaanuaril Saaremaast läänes.

Kirjeldus

Laev oli 4-mastiline abimootoriga kuunar (praamseil-kuunar). Eesmisse masti oli võimalik heisata raapuri.

Põhiandmed:

Pikkus: 71,39 m
Laius: 12,59 m
Mahutavus: 1639 brt
Meeskond: 19

Välislingid