23. aprill
| << Aprill >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 2024 | ||||||
23. aprill on Gregoriuse kalendri 113. (liigaastal 114.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. aprill (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1343 – algas Jüriöö ülestõus.
- 1603 – Poola-Rootsi sõda. Tartu, mida eelmise aasta lõpust peale piiras Poola 3000-meheline vägi Leedu välihetman Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel, alistus toidunappuse ja taudide tõttu.
- 1765 – Liivimaa kindralkuberner George von Browne avaldas patendi Liivimaa talupoegade kohta. Talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt käsutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu.
- 1919 – Estonia kontserdisaalis toimus Asutava Kogu avaistung.
- 1926 – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva puhul.[1]
- 1932 – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit.[2]
- 1939 – Dublinis lõppesid Euroopa meistrivõistlused poksis, kus eestlane Anton Raadik tuli Euroopa meistriks.[1]
- 1942 – avalikustati taludele kehtestatud aastanormid; ühtlasi seati sisse talundi põhiraamat normide täitmise kohta.[2]
- 1954 – Buenos Aireses valiti August Okas Argentina Eesti Võitlejate Koondise esimeheks.
- 1965 – EKP Keskkomitee pleenumil arutleti põllumajanduse arendamise abinõude üle; taheti üle minna uuele põllumajandussaaduste tootmise ja kokkuostu süsteemile.[2]
- 1992 – Tartus taasavati Gustav II Adolfi monument.
- 1992 – asutati Tartu Kivisilla Taastamise Selts ja Kivisilla fond.
- 1993 – teist korda taastatud Paide Vallitorn avati külastajaile.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1014 – Clontarfi lahing, milles iirlased Brian Boruga eesotsas võitsid maale tungivaid viikingeid.
- 1348 – asutati Sukapaela ordu.
- 1563 – Escoriali paleele pandi nurgakivi.
- 1759 – Suurbritannia hõivas Guadeloupe'i.
- 1815 – puhkes teine Serbia ülestõus türklaste vastu.
- 1863 – Kambodžast sai Prantsusmaa protektoraat.
- 1867 – Willaim Lincoln patenteeris zootroobi.
- 1920 – Ankaras tuli kokku Türgi Rahvusassamblee.
- 1993 – eritrealased hääletasid referendumil ülekaalukalt Etioopiast iseseisvumise poolt.
- 2005 – Jawed Karim, üks internetiportaali YouTube'i asutajatest, laadis üles esimese video.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 23. aprillil
- 1564 – William Shakespeare, inglise näitekirjanik ja näitleja – traditsiooniline kuupäev, tegelik sünnipäev on teadmata
- 1791 – James Buchanan, USA 15. president
- 1858 – Max Planck, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1918
- 1891 – Sergei Prokofjev, vene helilooja
- 1893 – Allen Dulles, Luure Keskagentuuri direktor
- 1897 – Lester Bowles Pearson, kanada poliitik
- 1902 – Halldór Kiljan Laxness, islandi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1955
- 1921 – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
- 1926 – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
- 1928 – Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
- 1936 – Roy Orbison, ameerika laulja
- 1941 – Paavo Lipponen, soome poliitik
- 1948 – Jüri Vlassov, eesti näitleja, ansambli Kuldne Trio liige
- 1951 – Loit Lepalaan, eesti orkestrijuht ja trompetist
- 1953 – Kim Gordon, ameerika muusik, bassimängija (Sonic Youth)
- 1954 – Michael Moore, ameerika filmilavastaja
- 1955 – Anthony Miles, inglise maletaja
- 1955 – Urmas Ott, eesti teleajakirjanik
- 1961 – Imre Rammul, eesti seksuoloog
- 1966 – Lembit Oll, eesti maletaja
- 1968 – Timothy McVeigh, ameerika terrorist (Oklahoma pommipanija)
- 1972 – Allan Kress, eesti lavastaja ja näitleja
- 1979 – Jaime King (ka James King), ameerika näitleja ja modell
- 1979 – Lauri Johannes Ylönen, soome laulja ja laulukirjutaja (The Rasmus)
- 1979 – Tauri Berg, eesti ettevõtja
- 1983 – Daniela Hantuchova, slovaki tennisist
- 1983 – Juss Laansoo, eesti motosportlane
- 1984 – Aleksandra Kostenjuk, vene maletaja
- 1992 – Valter Soosalu, eesti dirigent ja laulja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 23. aprillil
- 1605 – Boriss Godunov, Vene tsaar
- 1616 – Miguel Cervantes, hispaania kirjanik
- 1850 – William Wordsworth, inglise luuletaja
- 1926 – August Riismann, eesti kommunistlik poliitik
- 1954 – Karl Laagus, Tartu Ülikooli majandusjuhataja
- 1983 – Buster Crabbe, ameerika ujuja ja näitleja
- 1995 – Riho Lahi, eesti õpetaja, kirjanik ja karikaturist
- 1998 – James Earl Ray, Martin Luther Kingi mõrvar
- 1998 – Konstantínos Karamanlís, Kreeka poliitik
- 2002 – Linda Lovelace, ameerika pornotäht
- 2007 – Boriss Jeltsin, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president
- 2016 – Tõnu Reimann, eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik[3]
- 2024 – Mai Raud-Pähn, eesti kunstiajaloolane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- jüripäev
- raamatu ja roosi päev
- veteranipäev (alates 2013. aastast Eestis tähistatav päev)
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://kultuur.err.ee/v/muusika/53ebc1eb-91a3-47a6-9dc3-3957876ac514/suri-viiuldaja-ja-kauaaegne-muusikapedagoog-tonu-reimann