Buenos Airese ülikool

Buenos Airese Ülikool
	Buenos Airese Ülikooli logo
Deviis	Argentum virtus robur et studium
Asutatud	1821
Tüüp	avalik-õiguslik ülikool
Eelarve	700 miljonit USA dollarit (2015)
Rektor	Albeto Barbieri
Akadeemilisi töötajaid	28 232 (2011)
Üliõpilasi	328 361 (2012)
Asukoht	Buenos Aires

Buenos Airese ülikool (hispaania keeles Universidad de Buenos Aires) on ülikool Argentinas Buenos Aireses; ühtlasi Argentina suurim ülikool.

Ülikool asutati 1821 ja on vanuselt teine ülikool Argentinas.

Ülikoolis õpib üle 328 000 üliõpilase (2012).

QS World University Rankings asetas Buenos Airese Ülikooli 2021. aastal maailma ülikoolide seas 66. kohale. Academic Ranking of World Universities edetabelis oli ülikool 201.–300. Mõlemas edetabelis oli see Argentina ülikoolidest parim.

Tuntud vilistlasi

Nobeli auhinna on saanud neli ülikooli vilistlast või õppejõudu:

Carlos Saavedra Lamas, rahuauhind 1936
Bernardo Houssay, füsioloogia- või meditsiiniauhind 1947
Luis Federico Leloir, keemiaauhind 1970
César Milstein, füsioloogia- või meditsiiniauhind 1984

Buenos Airese ülikooli vilistlaste seast on välja kasvanud 17 Argentina presidenti. Praegune president Alberto Fernández, kes lõpetas ülikooli 1983. aastal, õppis seal õigusteadust. Ernesto Guevara lõpetas 1953. aastal Buenos Airese ülikooli meditsiini alal.

Viited

↑ https://www.ambito.com/economia/en-2015-se-sigue-ampliando-el-presupuesto-las-universidades-publicas-n3863604
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2022. Vaadatud 4. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. mai 2019. Vaadatud 4. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Koduleht

[1] ttps://www.ambito.com/economia/en-2015-se-sigue-ampliando-el-presupuesto-las-universidades-publicas-n3863604

[2] "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2022. Vaadatud 4. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[3] "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. mai 2019. Vaadatud 4. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]