Geneviève de Gaulle-Anthonioz
Geneviève de Gaulle-Anthonioz (25. oktoober 1920 Saint-Jean-de-Valériscle, Gardi departemang – 14. veebruar 2002 Pariis) oli Prantsuse vastupanuvõitleja teises maailmasõjas ja ühiskonnategelane.
Geneviève de Gaulle-Anthonioz oli kindral Charles de Gaulle'i vennatütar. 1939. aastal astus ta Rennesi Ülikooli ajalooteaduskonda. Pärast Prantsusmaa okupeerimist juunis 1940 Natsi-Saksamaa poolt osales Geneviève Prantsuse vastupanuliikumises. 1941. aasta algul jätkas ta ülikooliõpinguid Sorbonne'is. Juulis 1943 võttis Gestapo ta kinni, hoidis vangis ja saatis veebruaris 1944 koonduslaagrisse.
Geneviève de Gaulle vabanes peaaegu pimedana ja alatoitumisest kurnatuna (kaalus 44 kg) Ravensbrücki koonduslaagrist 1945. aasta aprilli lõpus. Pärast sõda parandas ta tervist Šveitsis, kus ta isa Xavier de Gaulle oli Prantsuse peakonsul Šveitsis (1944–1953). 1946. aastal Geneviève abiellus kunstitoimetaja Bernard Anthoniozisega (1921–1994). Neil oli neli last.
De Gaulle-Anthonioz oli Endiste Deporteeritud ja Interneeritud Vastupanuliikumisest Osavõtjate Rahvusliku Assotsiatsiooni (ADIR) president. 1958. aastal töötas ta kultuuriminister André Malraux' juhitud ministeeriumis. Aastatel 1964–1998 oli ta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase rahvusvahelise liikumise ATD Quart monde ('neljas maailm') Prantsuse osakonna president.
1997. aastal sai de Gaulle-Anthonioz esimese naisena Auleegioni ordeni suurristi kavaleriks.
Panthéon
[muuda | muuda lähteteksti]Geneviève de Gaulle-Anthonioz maeti 2002. aastal Haute-Savoie departemangus Bosseys. 2015. aastal teatas Prantsusmaa president François Hollande, et nelja vastupanuvõitleja (sealhulgas Geneviève de Gaulle-Anthoniozise) säilmed maetakse ümber Panthéoni. Kuna de Gaulle-Anthoniozise perekond oli ümbermatmise vastu, sängitati Panthéoni krüpti kirst, mis täideti Bossey kalmistult tema haualt toodud mullaga.