Lielvārde

Lielvārde
läti	Lielvārde
	Lielvārde vapp
	Pindala: 9,9 km² (2024)
	Elanikke: 5853 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 43′ N, 24° 49′ E

Lielvārde (läti^ⓘ) (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal. Linn on Lielvārde valla halduskeskuseks.

Nimi

Linna nimi tuleb tõenäoliselt skandinaavia päritolu sõnast warde "kaiäärne, signaallõkkega järsak, kuhil".^[3] Nime esimene pool tähendab läti keeles "suur".

Ajalugu

Esimesed märgid inimasustusest Lielvārdes pärinevad Dievukalnsi linnamäelt, kus 3000 aastat tagasi on elanud baltlased. Hiljem asustasid selle piirkonna liivlased. Dievukalnsi mägi kujunes hiljem kohalike hõimude kultuskohaks ja 13. sajandi alguses sai sellest Lielvārde vasallilinnuse asupaik.^[3]

Liivi ristisõja ajal oli Lielvārde koos selle ümbrusega üks suurematest Väina liivlaste keskustest. Seal asus Lielvārde muinaslinnus ja mitu küla.^[4]

Piiskop Albert andis Lielvārde 1201. aastal benefiitsiks Danielile.^[5] Reaalselt hakkas Daniel seal valitsema ja omale linnust ehitama alates ilmselt 1206. aastast, mil kohalikud liivlased Albertile alistusid. Aasta varem oli Alberti juhitud ristisõdijate vägi nendega väikese lahingu pidanud ja sealse linnuse põlema pannud.^[6]

1212. aastal plaanisid Lielvārde liivlased ühineda üldise piiskopi-vastase ülestõusuga, kuid vandenõust teada saanud Daniel vangistas ennetavalt kohalikud ülikud ja põletas nende linnuse.^[7]

Lielvārdes asus ka Püha Antoniuse klooster Lielvārdes Daugava kaldal (St. Antonius-Kloster in Lennewarden an der Düna). Aastal 1255 loodi Lielvārde kihelkond. Sealne linnus jäeti maha Liivi sõja ajal, hiljem rajati sinna Lielvārde mõisa hoonetekompleks. Tänapäevane luteri kirik valmis aastal 1747.^[8]

Aastal 1861 valmis Riia-Daugavpilsi raudtee, millel avati Rembate raudteejaam. Selle juurde tekkinud asula pani aluse tänapäevasele linnale. Aastal 1961 sai asulast alev. Aastal 1970 valmis Nõukogude sõjaväe Lielvārde lennuväli, mille tarbeks ehitati asulasse mitmeid kortermaju.

Lielvārde sai linnaõigused 1992. aastal. Kuni 2009. aasta haldusreformini kuulus ta Ogre rajooni, pärast oli 2021. aastani Lielvārde piirkonna keskus. Aastast 2021 kuulub linn Ogre piirkonda.

Kaitstavad objektid

Lielvārde luteri kirik, sella altar, kantsel ja kirikuliste pingid, Lielvārde linnamägi ning sellel asuv Lielvārde vasallilinnus, ja Dieva kalnsi (Kübaramäe) linnamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Regionaalse kaitse all on Lielvārde mõisa ait.^[9]

Looduskaitse all on Rembate park ja veel seitse nimetut põlispuud.^[10]

Lāčplēsise kivi
Katoliku kirik
Õigeusu kirik

Vaata ka

Lielvārde piiskopilinnus

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
↑ ^3,0 ^3,1 "Lielvārde piirkonna koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2011. Vaadatud 8. veebruaril 2014.
↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. IX peatükk, kommentaarid 21 ja 22
↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 37
↑ Henriku Liivimaa kroonika 1982, lk 51–53
↑ Henriku Liivimaa kroonika 1982, lk 135
↑ http://saraksts.mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/2886/
↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 30.01 2024
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Välislingid

http://www.lielvarde.lv/

[1] Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.

[2] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.

[kodukas-3] 3,0 ^3,1 "Lielvārde piirkonna koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2011. Vaadatud 8. veebruaril 2014.

[4] Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. IX peatükk, kommentaarid 21 ja 22

[5] Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 37

[6] Henriku Liivimaa kroonika 1982, lk 51–53

[7] Henriku Liivimaa kroonika 1982, lk 135

[8] ttps://saraksts.mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/2886/

[9] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 30.01 2024

[10] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]