Mine sisu juurde

Maksumäär

Allikas: Vikipeedia
Riigi rahandus
See artikkel on osa teemast:
Rahandus ja maksud
Maksud
Maksustamine
Maksustamine maailmas
Majanduspoliitika
Rahandus
Pangandus

Maksumäär on mõiste majandusest, mis tähistab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.

Maksumäära rakendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Maksustamisel võib rakendada (näiteks tulu maksustamisel) kasvavat maksumäära. Sel juhul määratakse seadusega, millisest summast alates (lihtprogressioon) või millises tulude vahemikus (astmeline progressioon) nimetatud maksumäära rakendatakse.

Joonis 1. Astmelise maksumäära rakenduse puhul arvestatakse maksukohustuse summa selle määraga, millisesse vahemikku see jääb

Lihtprogressiooni rakendamisel tekib olukord, kus maksuna tasumisele kuuluv summa kasvab järsult, kui määratud piir ületatakse. Näiteks joonisel 1 kirjeldatud olukorras ei pea isik, kes teenib 300 eurot, tasuma üldse tulumaksu, kuid 301 eurot saav isik peab tasuma 30 eurot tulumaksu. Vastavalt 1000 euro juures tuleks tasuda 100 eurot, kuid 1001-eurose tulu korral 250 eurot.

Joonis 2. Astmeliselt tõusva maksumäära korral arvestatakse maksukohustus iga määra vahemikus eraldi ja seejärel liidetakse need kokku

Astmelise progressiooni rakendamisel kehtib maksumäär vaid nimetatud vahemikus, mis muudab ülemineku sujuvaks, kuid muudab tegeliku maksukohustuse arvestamise keeruliseks, sest tulumaksukohustuse suuruse leidmiseks tuleb see arvestada osade kaupa. Näiteks joonisel 2 kirjeldatud olukorras leitakse isiku, kellele laekunud tulu on 4000 eurot, maksukohustus järgmiselt:

1000 x 10% + 1500 x 25% + 1500 x 45% = 100 + 375 + 675 = 1150 eurot.

Tegelik või keskmine maksumäär oleks antud juhul 1150 / 4000 = 28,75%

Maksumäära rakendamisel tuleb fikseerida, kas seda tuleb arvestada kinnipeetava (inglise keeles: Withholding tax, eestikeelne vaste oleks sellele allikamaks) või juurdemakstava summana (kulumaks).

Kinnipeetava maksuna arvestatakse Eestis töötasult ja osadelt kapitalituludelt (autoritasu, intressitulu, kinnisvara müügist saadud kasu jms) tasutavat tulumaksu, mis väljamakstavast summast kinni peetakse. Töötasult arvestatava ja sellestkinnipeetavad maksukohustused on ka töötuskindlustuse ja kohustusliku pensionikindlustuse maksed. Näiteks töötasult kinnipeetav 20% tulumaksukohustus arvestatakse põhimõttel:

Brutopalk = 100 x 20% > 100 – 20 = 80 Netopalk

Juurdemakstava maksuna arvestatakse Eestis palgalt tasutavat sotsiaal- ja tööandja töötuskindlustuse maksu, dividendidelt tasutav tulumaks, müügikäibelt tasutavat käibemaksu ja maa turuväärtuselt tasutavat maamaksu. Juurdemakstava maksukohustuse puhul on summa, mille ostja peab tasuma või töötasu või dividendide väljamaksja kulutama vastavalt maksukohustus võrra suurem ja seda arvestatakse näiteks dividendidelt tasutava eksklusiivse tulumaksukohustuse puhul järgmiselt:

Väljamakstavad dividendid (netotulu) = 100 /0,8 > 125 x 20% > 125 – 25, kogukulu = 125.

Marginaalmaks on summa, mis leitakse kui kauba müügihinnast arvestatakse maha selle ostuhind. Maksustamisel võetakse marginaal maksustatavaks summaks olukorras, kus tavapärases olukorras pole maksukohustust võimalik määrata või tahetakse vältida topeltmaksustamist, näiteks kasutatud kaupade (mille soetamisel juba tasuti käibemaks) edasimüügil komisjonitasu eest, käibemaksu objektiks mitteoleva kauba oksjonimüügi teenuse maksustamisel jms sellistel juhtudel, s.h ka seadusega määratud juhtudel, millega kaasneb maksudest kõrvalehoidmine või otsesed pettused (KMS § 40 – 44). Näiteks arvestatakse käibemaksukohustus marginaalilt järgmisel viisil:

Kuu aja jooksul müüdud kaupade ja teenuse kogusummast arvestatakse maha sama kuu aja jooksul sisse ostetud kaupade ja teenuse kogusumma ja leitakse marginaal. Kuna marginaal sisaldab ka tasumisele kuuluvat käibemaksu, siis tuleb see esmalt jagada 1,2-ga, et leida eksklusiivne summa ja seejärel arvutada sellest maksukohustuse suurus.

100 – 60 = 40 /1,2 = 33,33 x 20% = 6,67 eurot.

Maksumäärad Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis maksustatakse residente ja siin tegutsevaid mitteresidente erinevalt. Mittetulundusühingutel ja sihtasutustel on võimalik taotleda maksusoodustusi.

Tulumaks

[muuda | muuda lähteteksti]

Tulumaksumäär on Eestis olnud pidevalt muutuv. 1991. aastal kehtestati Eestis ettevõtetele astmeline tulumaks maksumääraga 16%, 25% ja 35%, 1992. aastal jäi vaid 35% maksumäär. Füüsilise isiku (FI) maksumäär oli vastavalt 16%, 24% ja 33%. Alates 1994. aastast kehtestati maailmas ainulaadne üks ühtne tulumaksuseadus maksumääraga 26%. Aastal 2006 langetati maksumäär 24%-le, 2007. aastal 22% ja 2008. aastal 21%-le, alates 2017. aastast on maksumäär 20%.[1]

Residendist füüsilise isiku puhul kuuluvad maksustamisele kõik sissetulekud, s.h palgatulu, kapitalitulu, ettevõtlustulu, stipendium, pension, preemia, lotovõit. Eesti ettevõtete poolt väljamakstud erisoodustused, kingitused, dividendid maksustatakse juriidilise isiku poolt tulu väljamaksmisel, mistõttu need FI tuludes ei kajastu. Ametilähetusega seotud kulud ei kuulu maksustamisele ettenähtud piirmäärades. Riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi ei maksustata.

Enne tulumaksu arvestamist on lubatud erinevad mahaarvamised, nagu näiteks maksuvaba tulu, elatis, eluasemelaenu intressid, koolituskulud jm.

Käibemaks

[muuda | muuda lähteteksti]

Käibemaksumäär oli Eestis kuni 1. juulini 2009 üldiselt 18% maksustatavalt väärtuselt, 5% õppevahenditelt, matuseteenustelt, etendustelt ja kontsertidelt ja 0% mõnedelt tervishoiuteenustelt, hariduselt, kindlustuselt jne.[2] Alates 1. juulist 2009 kehtestati uueks käibemaksumääraks 20 protsenti-[3]

Kohalikud maksud

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikel omavalitsustel on õigus määrata makse, mis kehtivad nende haldusterritooriumil. Enamasti kasutatakse maksustamiseks reklaamimaksu ja parkimistasusid. Ülevaade kehtivatest maksudest saadaval Maksu ja tolliameti leheküljel [4]. Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna alates 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2011. aastal[4]. Müügimaksu määr Tallinnas oli 1% jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas müüdud kaupade ja osutatud teenuste maksustatavast väärtusest. 1. jaanuarist 2012 müügi- ja paadimaksu kohaliku maksuna kehtestada ei saa[5].

Sotsiaalmaks

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.[6]

Töötuskindlustusmakse

[muuda | muuda lähteteksti]

Töötuskindlustusmakset makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada.[7]. 2008 aastal oli kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% «Töötuskindlustuse seaduse» §-s 40 nimetatud summadelt.[8] Kuni 2009. aasta 31. maini oli töötaja maksemäär 0,6% ja tööandja maksemäär 0,3% (Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. aasta määrus nr 160 (RT I 2008, 50, 278)). 2009. aasta 1. juunist kuni 31. juulini oli töötaja maksemäär 2% ja tööandja maksemäär 1%. (Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. aasta määrus nr 71). 2009. aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini oli töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% (Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2009. aasta määrus nr 116). 2010. aastast alates on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% (Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2009. aasta määrus nr 175) [9]. Aastatel 2015–2018 on töötaja maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8% (Vabariigi Valitsuse 26.09.2014 määrus nr 151) [10]

Maksumäärad maailmas

[muuda | muuda lähteteksti]
Ettevõtte tulumaks maailmas
Üksikisiku tulumaks maailmas
Käibemaks maailmas

Maksumäärad maailmas on raskesti võrreldavad ja samuti võib võrdlemise tulemus subjektiivne olla. Põhjuseks on erinevad maksusüsteemid, kus erinevatele gruppidele on kehtestatud erinevad määrad. Näiteks on Euroopas sotsiaalkindlustussüsteem, mida peab üleval riik. USAs tegelevad sotsiaalkindlustusega peamiselt eraõiguslikud kindlustusfirmad.

Juuresolevas tabelis on üritatud maksumäärasid omavahel võrrelda.

Riik Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks Palgamaksud Käibemaks / kaupade ja teenuste maks / GST
Alžeeria[11] 30% + 3% 0–40% 7/14/17%
Araabia Ühendemiraadid[11] 0% 0% 0%
Argentina 35% 9–35% 21%
Austraalia[12] 30% 0–45% 10% (GST)
Austria 25% 21–50% 20% GST
Aserbaidžaan[11] 22% 0–35% 18%
Bangladesh[11] 0–40% 0–25% 4–15%
Barbados[13] 40% 25%–40% 15% (hotellimajutus 7.5%)
Belgia 33,99% 25–50% 21%
Brasiilia 34% 15–27,5% 31% 17–25%
Bulgaaria 10% 10% 42,7% 20%
Burundi[14] 35% 35% —
Egiptus 20% 10–20% —
Eesti 21% (erisoodustustelt ja trahvidelt) 21% 36% (sotsiaalmaks, töötuskindlustus) 20%
Filipiinid 35% 5–32% 0 ; 7 ; 12% (mõnedel juhtudel on välisinvestoritel 0%)
Gruusia[11] 20% 12% 18%
Gibraltar 33% 17–40% —
Guatemala[11] 31% 15–31% 12%
Guyana[15] 35%/45% 33⅓% 16%/0%
Hiina 25% 5–45% 17%
Hispaania 25–30% 0–42% 16%
Holland 25,5% 0–52% 19% 6% toidukaubad
Hongkong[16] 16,5% 0–15% —
Horvaatia[11] 20% 15–45% 37,2%[17] 22%
Island[11] 18/26% 0–36,72%[18] 6% 0/14/24,5%
India 30–40% 10–30% 12,5%
Indoneesia 30% 5–35% 10%
Iirimaa 12,5% 20–41% 16,75% 21%
Iisrael 27% 10–47% 15,5%
Iraan 25% 0–35% 0%
Itaalia 33% 23–43% 20%
Jaapan 30% 5–40% 5% (tarbimine)
Jordaania[11] 15/25/35% 5–30% 16% GST
Kamerun[11] 38,5% 10–35% 19,25%
Kanada[19] 29,5–35,5% 15–29% (riiklik)

4–17,95% (kohalik)

5% (GST)

0–10% (kohalik müügimaks)

Colombia[11] 35% 0,29–38,5% 16%
Kreeka 22/25% 0–40% 19%
Kuuba[11] 30% 10–50% 12%
Küpros 10% 20–30% 15%
Leedu 15% 15%/24% 34% 18%
Liibanon[11] 15/4–21% 2–20% 10%
Lõuna-Aafrika Vabariik 28%[20] 18–40% 14%
Lõuna-Korea[11] 13/25% 9%–21,375% + 36% 10%
Läti 15% 25% 33% 18%
Luksemburg 29,63% 6–38,95% 15%
Malaisia[11] 28% 0–28% 5% GST
Malta 35% 0–35% 18%
Mexico 29% 3–29% 15%
Monaco 33,33% 0% 19.6%
Montenegro 9% 15% 17%
Maroko 35% 0–41,5% 20%
Nepal N/A 10–25%[21] 13%[22]
Norra 28% 0–47,8% 25%, 14% mõnedel kaupadel
Pakistan 35% 7,5–35% 15%
Panama[11] 30% 0–27% 0/5%
Peruu[11] 27% 15–27% 2/19%
Poola 19% 19–40% 41,11% 22%, 7% (mõnedel madalam)
Portugal 27,5% 10,5–40% 21%, 13%, 6%; Assoorid ja Madeira: 15%, 9%, 4%

(alates 1 juuli 2010)

Prantsusmaa 33,33% 10–50% 45% 19,6%/5,5% mõnedel kaupadel (toit)
Rootsi 28%[23] 28,89%–59,09% [24][25] 32,42%[26] 25%. 12% ja 6% mõnedele kaupadele.[27]
Rumeenia 16% 16% 45.15% 19%
Saksamaa 29,8% (keskmine) 15–45% 19%/7% mõnedel kaupadel (toit)
Sambia 35% 10–30% 17,5%
Saudi Araabia[28] 20–85%
11% Social security 		kodanikel 2,5% Zakat
mittekodanikel 20% 		—
Senegal[11] 33% kuni 50% 20%
Serbia 10% 10/14% 35,8%[29] 18%
Singapur 18% 3,5%–20% 7%
Slovakkia 19% 19% 19%
Sloveenia 22% 16–41% 20%
Soome 26% 9–32% riiklik, 16–21% kohalik 24%
Suurbritannia[30] 21–28% 0,20,40% 23,8% (riiklik kindlustus) 17,5%
Šveits[11] 13–25% 0–13,2% (riiklik) 3,6/2,4/7,6%
Süüria[11] 10–45% 5–15% 2008
Taani[31] 25% 38–63% 25%
Tai 30% 5–37% 7%
Tšehhi 21% 15% 47,5% 19%
Tšiili[32] 17% 0–40% 19%
Tuneesia[11] 30% 0–35% 6/12/18%
Türgi 20% 15–35% 18%
Ukraina[11] 25% 13%[33] 20%
Ungari 16% 18% ja 36% 50,5% 20%
USA[34][35][36][37][38] 15–39% (ettevõtte tulumaks)
0–12% (riigimaks) 		0–35% (üksikisiku tulumaks)
0–10,3% (riiklikud kindlustused)
 15,3% (riiklikud kindlustused) 0–10,25% (käibemaks)
Uruguay[11] 30% ?–24,125% 23%
Usbekistan[11] 12% 13–30% 10–20%
Uus-Meremaa 30% 0–39% 12,5% GST
Valgevene[11] 30% 12–30% 10/18%
Venemaa 24% 13% 18%, 10% ja 0%
Venezuela[11] 15/22/34% 6–34% 8–10%/9%
Vietnam 28% 0–40% 10%
Keskmine[39] 27% 34% 15%
Keskmine[39][40] 29% 41% 17%
Keskmine[39][41] 27% 31% 15%

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Tulumaksuseadus
  2. ↑ Käibemaksuseadus
  3. ↑ .Käibemaksuseadus alates 1.5.2010
  4. ↑ http://www.tallinn.ee/est/ettevotjale/muugimaks
  5. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/13361503
  6. ↑ Sotsiaalmaksuseadus
  7. ↑ Töötuskindlustuse seadus
  8. ↑ Määrus: Töötuskindlustusmakse määrad 2008. aastal
  9. ↑ "Maksu- ja tolliamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. september 2009. Vaadatud 4. augustil 2010.
  10. ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/128092014002&searchCurrent
  11. ↑ 11,00 11,01 11,02 11,03 11,04 11,05 11,06 11,07 11,08 11,09 11,10 11,11 11,12 11,13 11,14 11,15 11,16 11,17 11,18 11,19 11,20 11,21 11,22 11,23 11,24 11,25 "FITA". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 3. augustil 2010.
  12. ↑ "International Tax and Business Guides – Economic Data – Statistics – Tax – EIU – The Economist – Foreign Investment – Deloitte Touche Tohmatsu". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2006. Vaadatud 3. augustil 2010.
  13. ↑ "Income Tax and Fiscal Incentives". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2008. Vaadatud 3. augustil 2010.
  14. ↑ "Index of Economic Freedom". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2008. Vaadatud 3. augustil 2010.
  15. ↑ "Ram & McRae's Investors Information Package". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 3. augustil 2010.
  16. ↑ "2008–09 Budget – Tax Concessions". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2013. Vaadatud 3. augustil 2010.
  17. ↑ Croatia – Taxation
  18. ↑ Invest in Iceland Agency – Taxation in Iceland
  19. ↑ Income tax rates from Canada Revenue official site [1]; Quebec on teine maksusüsteem: [2]. mõlemad 31. märtsist, 2008.
  20. ↑ South Africa budget[alaline kõdulink]
  21. ↑ UN salaries, tax – Nepali Times
  22. ↑ "eKantipur.com". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2007. Vaadatud 3. augustil 2010.
  23. ↑ Belopp och procent – inkomstår 2008/taxeringsår 2009 | Skatteverket
  24. ↑ Högsta och lägsta kommunalskatten 2008 – Statistik från SCB
  25. ↑ Belopp och procent – inkomstår 2008/taxeringsår 2009 | Skatteverket
  26. ↑ Socialavgifter för inkomstår 2008 | Skatteverket
  27. ↑ VAT rates Sweden – Skatteverket
  28. ↑ International Tax and Business Guides – Economic Data – Statistics – Tax – EIU – The Economist – Foreign Investment – Deloitte Touche Tohmatsu[alaline kõdulink]
  29. ↑ "Investing in Serbia; Competitive Taxes: Social Insurance Contributions: SIEPA". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2008. Vaadatud 3. augustil 2010.
  30. ↑ "HM Revenue & Customs Budget 2008 Press Notice PN02" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 3. augustil 2010.
  31. ↑ "Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2004. Vaadatud 3. augustil 2010.
  32. ↑ Servicio de Impuestos Internos
  33. ↑ "Hoover: The Flat Tax Spreads to Ukraine". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2008. Vaadatud 3. augustil 2010.
  34. ↑ U.S. Federal Individual Income Tax Rates History, 1913–2008, Tax Foundation, 7. jaanuar, 2008
  35. ↑ State Corporate Income Tax Rates, Tax Foundation, 26. jaanuar, 2007
  36. ↑ State Individual Income Tax Rates, 2007, Tax Foundation, 3. veebruar, 2008
  37. ↑ State and Local Sales and Use Taxes and Internet Commerce, CRS Report for Congress, Steven Maguire, 28. jaanuar, 2005
  38. ↑ [3], Chicago Cook County Board Approves 1% Sales Tax Hike, 1. märts, 2008,
  39. ↑ 39,0 39,1 39,2 Arvestamiseks on kasutatud kõrgeimat kasutatud määra.
  40. ↑ Ainult arengumaad.
  41. ↑ Ainult arenenud riigid.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maksumäär&oldid=6578316"