Serbia ja Montenegro

Serbia ja Montenegro 1992–2006
Lipp Vapp
Valitsusvorm	1992–2003: konföderatsioon 2003–2006: liitvabariik
Pealinn	Belgrad
Pindala	102 350 km²
Rahvaarv	10 655 774 (2003) 104,1 in/km²
Riigikeeled	1992–2003: serbia-horvaadi 2003–2006: serbia
Rahaühik	dinaar (CSD) ja euro (EUR)
Hümn	"Hej, Sloveni"
Ajavöönd	+1 (Kesk-Euroopa aeg)

Serbia ja Montenegro (ka Serbia ja Tšernogooria) oli liitriik, mis asus Euroopa kaguosas Balkani poolsaarel aastatel 1992–2006. Aastani 2003 kandis see ametlikku nime Jugoslaavia Föderaalvabariik (serbohorvaadi keeles Савезна Република Југославија) ja hiljem Serbia ja Montenegro Liitvabariik (Државна Заједница Србија и Црна Гора).

Riik

Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica) 27. aprillil 1992 pärast Jugoslaavia FSV lagunemist. Liitriigi pealinn oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.

Serbia ja Montenegro piirnes põhjas Ungariga, kirdes Rumeeniaga, kagus Bulgaariaga, lõunas Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, edelas Aadria merega, läänes Bosnia ja Hertsegoviinaga ning loodes Horvaatiaga.

3. juunil 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks.

Rahandus

Serbias ja Montenegros kehtis jugoslaavia dinaar. 1. juulil 1992 toimus riigis rahareform kursiga 10 vana: 1 uus, kuid rahaühiku nimeks jäi endiselt Jugoslaavia dinaar, ehkki sellist riiki enam polnud.

Pärast rahareformi algas riigis hüperinflatsioon. 1. oktoobril 1993 toimus järgmine rahareform kursiga 1 miljon : 1, aga hüperinflatsioon kiirenes veelgi ja juba 1. jaanuaril 1994 toimus uus rahareform kursiga 1 miljard : 1. Hüperinflatsioon jätkus.

24. jaanuaril 1994 seoti Jugoslaavia dinaar Saksa margaga vastavalt tollasele turukursile, milleks oli umbes 13 miljonit dinaar marga kohta. Sellega oli inflatsioon läbi. Vanu dinaare ei korjatud käibelt ära ja nende kurss isegi mingil määral tõusis uue dinaari suhtes, 12 miljoni dinaarini marga kohta. Aastal 2000 jäeti sõna "uus" dinaari eest ära.

6. novembril 1999 otsustas Montenegro valitsus, et dinaari asemel on Montenegro ametlik rahaühik Saksa mark. 13. novembril 2000 lõpetati dinaari kasutamine Montenegros üldse. Sel ajal oli Saksa mark juba euroga seotud. Kui Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 marga asemel kasutusele euro, võttis Montenegrogi ühepoolselt euro kasutusele.

Samal 2002. aastal nimetas Serbia oma rahaühiku ümber Serbia dinaariks. Sellega kaasnesid uued rahatähed, mis kasutasid eelmiste rahatähtede disaini, välja arvatud muidugi rahaühiku nimi. Eelmised rahad käibisid kuni 1. jaanuarini 2007 ja Serbia Keskpank vahetas neid uute vastu välja kuni 2012. aasta lõpuni.

Sport

Serbia ja Montenegro kõige kuulsamad spordialad olid jalgpall ja korvpall.

Serbia ja Montenegro korvpallikoondis kuulus kuni 2000. aastate alguseni maailma parimate sekka. See võitis Atlanta olümpiamängudel 1996 hõbemedali. Maailmameistriks tuli ta 1998 ja 2002. Euroopa meistriks tuli ta 1995, 1997 ja 2001, 1999 saadi pronksmedalid.

Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis jõudis 1998. aasta MM-il alagrupist edasi ja saavutas 10. koha, kaotades Hollandi jalgpallikoondisele 1:2. 2000. aasta EM-il pääses Serbia ja Montenegro samuti alagrupist edasi ja kaotas taas veerandfinaalis Hollandile 1:6, tasuks 8. koht. 2006. aasta MM-il, mis toimusid juba pärast riigi lagunemist, kaotas Serbia ja Montenegro kõik mängud ning jäi viimasele, 32. kohale.

Vaata ka

• Serbia ja Montenegro riigipeade loend
• Serbia ja Montenegro lagunemine
• Serbia ja Montenegro Eurovisiooni lauluvõistlusel

Viited

 Serbia ja Montenegro – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus