Mine sisu juurde

Vene-Ukraina sõda

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit Venemaa sissetung Ukrainasse.
Vene-Ukraina sõda
Olukord rinnetel
  Ukraina kontrolli all olevad alad
  Venemaa kontrolli all olevad alad
  Vabastatud alad
  Transnistria/Venemaa
Detailsem kaart (ingliskeelne Vikipeedia)
Toimumisaeg 20. veebruar 2014 –
Toimumiskoht Ukraina
Hetkeseis käimasolev
Osalised
Ukraina Venemaa
DRV
LRV
Vene-Ukraina sõda
Olulisemad sündmused

Vene-Ukraina sõda on käimasolev sõda Venemaa ja Ukraina vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris Krimmi annekteerimist ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.[1]

Sõja eellugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Budapesti memorandum

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liidu lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal Budapestis rahvusvaheline leping, mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva tuumarelvade arsenali Venemaa Föderatsioonile.[2][3] Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.[4] Vastutasuks leppisid Venemaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga Hiina ja Prantsusmaa.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riiki loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.[5]

Oranž revolutsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Oranž revolutsioon

2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat Viktor Juštšenko dioksiiniga, mille korraldamist seostati Venemaaga.[6] Novembris kuulutati võitjaks peaminister Viktor Janukovitš, vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks oranži revolutsioonina. Pärast seda, kui Ukraina Ülemkohus tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja Julia Tõmošenko peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.[7] 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.[8]

Euromaidan

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Euromaidan

2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada (allkirjastamine lükati edasi, sest assotsiatsioonilepingu tingimused olid Ukraina majandusele ebasoodsad. Riiki, kus suudeti toota kõike, alates nööpnõeltest ja lõpetades lennukitega, polnud Euroliidule vaja, see oleks olnud konkurent) Euroopa Liidu – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja Euraasia Majandusliiduga. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.[9] Pärast mitu kuud kestnud Euromaidani raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.[10]

27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.[11]

Pärast Euromaidani meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president Viktor Janukovõtš, puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui idanaabri poolt korraldatud rahutused. Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi.

Sõja algus ja kulg

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina Väärikuse revolutsiooni ja keskendus esialgu Krimmi ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud Donbassi osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014) ja sõda Donbassis (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, kübersõda ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Krimmi annekteerimine (2014)

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa poolt teostatud Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. aastal. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".[12] Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi Novorossiiski liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril Krimmi parlamendi töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.[13] 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgituseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.[14]

Järgnevatel päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud küberrünnakud blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.[15] 1. märtsil kiitis Venemaa Föderatsiooninõukogu heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.[16] ÜRO Peaassamblee võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks.

Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas Ukraina Ülemraada Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.[17] Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas NATO, et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi.

Sõja algus Donbassis

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" (Uus Venemaa) ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.[18]

2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.[19] Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle.

Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa hübriidsõja elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. Donetski rahvusvahelises lennujaamas 26.–27. mail 2014. aastal toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".[20] 17. juulil 2014. aastal tulistas Venemaa poolt kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud Malaysia Airlines reisilennuki, mis sooritas rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.[21]

Vene invasioon augustis 2014

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.[22] Ukraina nimetas seda sammu otseseks invasiooniks. Separatistide juht Igor Strelkov väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".[23] Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa riigiduuma föderatsiooninõukogu spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".[24]

Minski kokkulepped

[muuda | muuda lähteteksti]

3. septembril ütles Ukraina president Petro Porošenko, et tema ja Vladimir Putin on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.[25] 5. septembril 2014. aastal määrati Esimese Minski kokkuleppega siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele.

Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.[26]

15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse Teise Minski kokkuleppe nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.[27] 18. veebruaril taandusid Ukraina väed Debaltsevest, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne lahing. 2015. aasta septembriks oli ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas.

Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks

[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. President Vladimir Putin kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud Nõukogude Venemaa ja Vladimir Uljanovi poolt.[28] 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises ja Ukraina suveräänsuse rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi.

Täiemõõdulise sõja algus

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt bolševistliku, kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.[29] Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt Valgevenest Kiievi suunas, kirde poolt Harkivi suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.[30]

Sõja kulg

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral Aleksandr Dvornikov.[31] 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes Mariupoli linn lõplikult Vene vägede kätte pärast Azovstali metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.[32]

Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates Jugoslaavia sõdadest 1990. aastatel.[33] ÜRO kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.[34]

Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril annekteeris Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.[35] Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab mobilisatsiooni 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.[36]

Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris tagasi Hersoni linna ja Vene väed taganesid Dnepri jõe idakaldale.

Piirkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina põhjaosas kujunes Vene-Ukraina sõja põhjarinne, millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede pealetung Kiievile. Ukraina lõunaosas kujunes lõunarinne ja idaosas idarinne.

Inimõiguste rikkumised

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, millest enamik juhtus aastatel 2014 ja 2015.[37] Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.[38]

Peale Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes Butša linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.[39] Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist olid hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist.

Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.[40]

Relvastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa lahingutehnika

[muuda | muuda lähteteksti]
Soomusmasinad Mark Kommentaar
Tankid[41] T-55A, T-62 Obr. 1967, T-62 Obr. 1972, T-62M ja T-62MV[42][43], T-62M Obr. 2022, T-62MV Obr. 2022, T-64A, T-64BV, T-64BVK, T-72 Ural, T-72A, T-72AV, T-72B, T-72B Obr.1989, T-72B Obr. 2022, T-72BA, T-72B3, T-72B3 Obr. 2014, T-72B3 Obr. 2016, T-72B3 Obr. 2022, T-80B, T-80BV, T-80BV Obr. 2022, T-80BVK, T-80U, T-80UE-1, T-80UK[44], T-80UM2, T-80BVM, T-80BVM Obr. 2022, T-90A, T-90AK, T-90S, T-90M Prorõv[45]
Jalaväe lahingumasinad BMP-1, BMP-2, BMP-3,[46][47] BMD-2,BMD-4M
Soomustransportöörid BTR-50,[48] BTR-80, BTR-82,[49] BTR-90,[50] MT-LB, BTR-MD Rakuška[51]
Luuresoomukid BRDM-2
Soomusautod Tigr, KamAZ-43269, Z-STS
Suurtükid
Iseliikuvad suurtükid 2S1 Gvozdika, 2S3 Akatsija, 2S5 Giatsint-S, 2S19 Msta-S,[52] 2S7 Pion, 2S4 Tulp,[53] 2S9 Nona-S, 2S34, 2S43 Malva
Pukseeritavad suurtükid D-20, D-30, 2B16 Nona-K, 2A65 Msta-B, 2A36 Giatsint-B, M-46(en)[54]
Miinipildujad 2B9 Vasiljok
Raketiheitjad BM-21 Grad[55], BM-27 Uragan, BM-30 Smertš,[56] 2B17 Tornado-G, TOS-1 Buratino, TOS-1A Solntsepjok[57][58], TOS-2[59]
Suurtükiväe radarid Zoopark[60], Jastreb-AV
Tuletoetusrelvad
Tankitõrje raketisüsteemid 9P149 Shturm-S, 9P148 Konkurs, 9P163M-1 Kornet-T, 9K121 Vihr[61]
Tankitõrjekahurid MT-12
Tuletoetusmasinad Terminator
Õhutõrje
Õhutõrje raketisüsteemid S-300 Favorit, S-400 Triumf, S-500 Prometheus, Pantsir[62][63][64], 9K33 Osa, Strela-10, Tor, Buk-M2, Buk-M3
Õhutõrje kahurid ZU-23-2, 2K22 Tunguska, ZSU-23-4 Shilka, BTR-ZD Skrezhe
Õhutõrje radarid Podlet-K1, Nebo-M[65], Kasta-2E2(en)
Pioneeritehnika
Sillatankid
Demineerimismasinad UR-77 Meteorit
Mineerimismasinad ISDM Zemledelije[66]
Muu pioneeritehnika BREM
Juhtimis- ja sidetehnika
Sidemasinad
EW-võitluse vahendid[67] Krasuha-4(en), Leer-2, RB-341W Leer-3, R-330Ž Žitel(en), Borisoglebsk-2(en)
Lennuvahendid
Lennukid Su-24, Su-25, Su-27, Su-30, Su-34, Su-35S, Su-57, Tu-22, Tu-95, Il-22(en), Il-76, A-50, Be-200(en), An-26, MiG-31
Kopterid Mi-8, Mi-24, Mi-28, Ka-52 Alligator
Droonid ZALA Lantset,[68] Orlan-10, Eleron-3(en), ZALA 421-16Е, Forpost-RU, Geran-2
HESA Shahed 136 [69], Qods Mohajer-6(en) Iraan droonid
Tiibraketid Kalibr(en), Kh-101, Kh-55(en), Kh-59(en), Kh-22 [70], P-800 Oniks(en), H-69(en) [71], Iskander-K
Ballistilised raketid Iskander-M, Kinžal, S-300 [70], S-400, OTR-21 Totška[72]
KN-23(en)[73] Põhja-Korea raketid
Fath 360(en)[73] Iraani raketid
Planeerivad pommid FAB-250(en), FAB-500(en), FAB-1500(en), FAB-3000[74]

Ukraina lahingutehnika

[muuda | muuda lähteteksti]
Soomusmasinad Päritolu Mark Kommentaar
Tankid NSVL/UKR T-55-e moderniseeritud versioon M-55S[75], T-64, T-72 erinevad modifikatsioonid, T-80BV ja T-84 Oplot[43]
Lääne Leopard 1[76][77], Leopard 2A4, Leopard 2A6[78], Stridsvagn 122, Challenger 2, M1 Abrams[79]
Jalaväe lahingumasinad NSVL BMP-1, BMP-2
Lääne Bradley,[80][81] Stryker,[82] CV-90,[83] Marder 1, FV 107 Scimitare(en)
Soomustransportöörid NSVL/UKR MT-LB, BTR-3, BTR-4, BTR-60, BTR-70, BTR-80, BRDM-2
Lääne YPR-765(en), M113, FV103 Spartan, VAB, Sisu XA-185
Luuresoomukd NSVL BRDM-2[84]
Soomusautod UKR Kozak-2, Kozak-2M1,[85] Kozak-5, KrAZ Spartan, KrAZ Cobra, Novator, Varta
Lääne MaxxPro, Bushmaster, BMC Kirpi, Oshkosh M-ATV(en), HMMWV, Cougar, Iveco LMV(en), Roshel Senator, Husky TSV(en), Mamba Alvis
Suurtükid
Iseliikuvad suurtükid UKR/NSVL 2S9 Nona-S, 2S1 Gvozdika,[86] 2S3 Akatsija, 2S5 Giatsint-S, 2S7 Pion[87], 2S19 Msta-S, Bohdan
Lääne PzH 2000[88], Zuzana 2,[89] CAESAR,[90] M109, AHS Krab, AS-90, ShKH vz. 77 Dana,[91] Archer[83], T-155 Fırtına[92]
Pukseeritavad suurtükid UKR/NSLV L119, D-20, D-30, 2B16 Nona-K, 2A36 Giatsint-B, 2A65 Msta-B
Lääne M777[93], FH-70, L118, L119, M101 (USA), Mod 56 (Hispaania), M-46 (Horvaatia), TRF1, M114 (Portugal)[91]
Miinipildujad NSVL 2B9 Vasiljok
Raketiheitjad UKR BM-21 Grad, BM-27 Burevi, BM-30 Smertš[56]
Lääne M142 HIMARS[94], M270 MLRS, RM-70 Vampir[91][56]
Suurtükiväe radarid UKR
Lääne AN/TPQ-36, AN/TPQ-53 (USA), COBRA, Arthur (Rootsi)[95]
Tuletoetusrelvad
Tankitõrje raketisüsteemid UKR Stugna-P,[96]
Lääne FGM-148 Javelin, NLAW
Tankitõrjekahurid NSVL 2A29 MT-12 Rapira, BS-3
Lääne
Tuletoetussoomukid Lääne AMX-10RC[97]
NSVL T-62 kere koos BMP-2-e torniga.[98]
Õhutõrje
Õhutõrje raketisüsteemid UKR/NSVL 2K22 Tunguska,[99][100][70] 9K33 Osa, 9K35 Strela-10, S-200, S-300
Lääne MIM-104 Patriot, IRIS-T, NASAMS,[70] Alvis Stormer, RBS 70, Starstreak, FIM-92 Stinger, PPZR Piorun, AN/TWQ-1 Avenger(en), MIM-23 Hawk(en), AIM-9 Sidewinder, SAMP/T Aster(en), Crotale(en)
Õhutõrje kahurid NSVL/UKR ZU-23-2, ZSU-23-4 Shilka
Lääne Gepard, Skynex(en)
Õhutõrje radarid UKR/NSVL P-18 radar(en), 80K6M
Pioneeritehnika
Sillatankid
Demineerimismasinad Lääne NM189 Ingeniørpanservogn (Norra), Wisent 2 (Saksa), Leopard 2R (Soome)[101] M58 MICLIC(en)[102], M1150 ABV(en)
Muu pioneeritehnika NSVL/UKR IMR-2, BREM-4
Juhtimis- ja sidetehnika
Sidemasinad
EW-võitluse vahendid[67] UKR Pokrova
Lennuvahendid
Lennukid NSVL/UKR MiG-29, SU-24, SU-25, SU-27, Il-76, An-26
Lääne F-16[103][104][105][106][107][108][109]
ASC-890[110], Mirage 2000-5[111][112][113] toimub väljaõpe
Kopterid NSVL/UKR Mi-2, Mi-8, Mi-14, Mi-24[114]
Lääne Airbus H225(en), Sea King Mk41(en)
Droonid UKR Leleka-100, Furija, Valkirija,[115] SpyGun[116], Morok,[117] Topaz[118], Paljanitsa[119]
TechnoHawk[120] arenduses
Lääne Bayraktar TB2,[121] Switchblade 300/600, AeroVironment RQ-20 Puma, EOS C VTOL[122], erinevaid laiatarbedroonid,[123][124] PPDS (Austraalia) [125]
Tiibraketid[126] UKR Neptun, TU-143[126]
Lääne Storm Shadow[127], SCALP EG
AGM-158 JASSM(en)[128] Otsuse ootel
Ballistilised raketid[126] NSVL/UKR Hrim-2, OTR-21 Totška[129], S-200
Lääne ATACMS[130]
Muud raketid Lääne AGM-88 HARM(en), ADM-160 MALD(en)[131] , Harpoon[132][133], AIM-120 AMRAAM(en), AIM-9 Sidewinder[134]
Planeerivad pommid Lääne AASM/Hammer(en), JDAM[135], GBU-39[136], AGM-154 JSOW(en)[137][138]
Muud pommid Lääne GLSDB[139]
Ujuvvahendid
Meredroonid UKR Ukraina pealveedroonid[140][141], Sea Baby(en), Toloka TKL-150[142], MAGURA V5[143]
Maismaasõidukid
Maismaadroonid UKR Plastun[120], Termite, tarGUN, Pernach, Skylab Sirko S1[144]

Reaktsioonid ja hinnangud

[muuda | muuda lähteteksti]

Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja (II maailmasõja järgne) või IV maailmasõja (Külma sõja ehk III maailmasõja järgne) algusena.

Krimmi annekteerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama annektsioon.[145]

Ameerika Ühendriigid 1. märtsil pidas president Barack Obama telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad G8 tippkohtumisele.[146] 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni 2014. aasta taliolümpiamängudele Sotšis.

Suurbritannia Välisminister William Hague ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid.".[147] 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister David Cameron, et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis.

Saksamaa Kantsler Angela Merkel nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit.[148] Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas".

Itaalia Itaalia peaminister Matteo Renzi teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks.

Eesti Välisminister Urmas Paet ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."[149]

Euroopa Liit 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.[150]

NATO 2. märtsil kutsus peasekretär Anders Fogh Rasmussen kokku Põhja-Atlandi Nõukogu seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

2022. aasta sissetung

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Venemaa sissetung Ukrainasse

Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.[151] Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas.

Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.[152] Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.[153] Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu.

Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.[154]

Ameerika Ühendriigid President Joe Biden tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi lubas, et Ameerika Ühendriikide Kongress eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.[155]

Suurbritannia Peaminister Boris Johnson ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".[156] Kaitseminister Ben Wallace kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". Walesi prints mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu."

Türgi Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.[157]

Itaalia Peaminister Mario Draghi lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.[158]

Saksamaa Välisminister Annalena Baerbock teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".[159] 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.[160]

Prantsusmaa Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.[161]

Soome President Sauli Niinistö mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".[162] Peaminister Sanna Marin teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmelisuse üle.

Hiina Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Xi Jinping rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.[163] 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik Wang Yi, et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama.

India Peaminister Narendra Modi kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.[164]

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO peasekretär António Guterres kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud ÜRO Julgeolekunõukogu vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.[165]

Euroopa Liit Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.[166]

Eesti Peaminister Kaja Kallas nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". Riigikogu avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja.

Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.[167]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Snyder, Timothy (2018). The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America. New York: Tim Duggan Books. Lk 197. ISBN 978-0-525-57447-7. Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.; Mulford, Joshua P. (2016). "Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War". Connections. 15 (2): 89–107. DOI:10.11610/Connections.15.2.07. ISSN 1812-1098. JSTOR 26326442.; Shevko, Demian; Khrul, Kristina (2017). "Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else". Gutsul, Nazarii; Khrul, Kristina (toim-d). Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe. Zürich: LIT Verlag Münster. Lk 100. ISBN 978-3-643-90825-4.
  2. ↑ Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons. ÜRO, 5. detsember 1994
  3. ↑ The night Ukraine gave up its nuclear weapons. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)
  4. ↑ Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future. Mariana Budjeryn, Lawfare.
  5. ↑ Istanbul Document 1999. Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.
  6. ↑ Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab. Associated Press. 5. August 2009.
  7. ↑ Ukraine-Independent Ukraine Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.
  8. ↑ Russia and the “Color Revolution”. Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.
  9. ↑ Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration. Kyiv Post. 22. February 2013.
  10. ↑ Ukraine President Yanukovich impeached. Al Jazeera. 22. February 2014
  11. ↑ Ukraine President Yanukovich impeached. Al Jazeera. 22. February 2014.
  12. ↑ On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation. Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).
  13. ↑ Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма. Censor.net.ua. 25. February 2014.
  14. ↑ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean. Toronto: The Globe & Mail.
  15. ↑ Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.
  16. ↑ Crimean parliament formally applies to join Russia. Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.
  17. ↑ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory. IANS. news.biharprabha.com
  18. ↑ Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".
  19. ↑ The Kremlin's Irregular Army. Institute for the Study of War.
  20. ↑ Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine. (2017).
  21. ↑ MH17: 'Unknown groups' use body bags. The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.
  22. ↑ Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately, Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014
  23. ↑ Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine. The Moscow Times, 11. April 2015.
  24. ↑ Russia will react to EU sanctions. BBC News, 6. September 2014.
  25. ↑ Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine. The Guardian, 26. November 2020.
  26. ↑ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine. Ukraine Today, 22. January 2015.
  27. ↑ Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap. BBC News, 12. February 2015
  28. ↑ Perrigo, Billy (22. veebruar 2022). "How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History". Time. Vaadatud 28. veebruaril 2022.
  29. ↑ Max Fisher (23. veebruar 2022). "Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin's Speech" (inglise). NYT. Vaadatud 23. veebruaril 2022. So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.
  30. ↑ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax". Reuters. 24 February 2022.
  31. ↑ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times. Hindustan News. 8. April 2022.
  32. ↑ Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering. Yahoo!News. 20. May 2022.
  33. ↑ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s? Rutter, Jill. 7. March 2022
  34. ↑ Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine. The Guardian. 3. July 2022.
  35. ↑ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war. The Globe and Mail. 30. september 2022.
  36. ↑ Russians rush for flights out amid partial reservist call-up. NPR. 21. September 2022.
  37. ↑ Conflict-related civilian casualties in Ukraine. Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.
  38. ↑ Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022. Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.
  39. ↑ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus. The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.
  40. ↑ UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine. AP NEWS. 16 March 2023.
  41. ↑ "„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34." Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?". Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01
  42. ↑ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ (vaadatud: 25.10.2022)
  43. ↑ 43,0 43,1 Tankid Ukraina sõjas Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023
  44. ↑ Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон" (vaadatud: 25.10.2022)
  45. ↑ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв” (vaadatud: 25.10.2022)
  46. ↑ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2
  47. ↑ ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото) (vaadatud: 26.10.2022)
  48. ↑ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою (vaadatud: 15.10.2023)
  49. ↑ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А (vaadatud: 15.07.2023)
  50. ↑ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток” (vaadatud: 15.10.2023)
  51. ↑ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка” (vaadatud: 10.08.2023)
  52. ↑ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С (vaadatud: 30.10.2022)
  53. ↑ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ (vaadatud: 29.12.2022)
  54. ↑ Taavi Minnik (30. juuli 2024). "„Venelastel pole täpsust vaja." Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 30. juulil 2024.
  55. ↑ Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт (vaadatud: 04.07.2023)
  56. ↑ 56,0 56,1 56,2 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022
  57. ↑ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк” (vaadatud: 28.10.2023)
  58. ↑ Taavi Minnik (4. juuli 2024). "„Võimsam on ainult tuumarelv." Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin?". forte.delfi.ee Sõjandus. Vaadatud 4. juulil 2024.
  59. ↑ ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою (vaadatud: 16.01.2023)
  60. ↑ Сергей Морфинов. Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)
  61. ↑ Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr ERR 10. august 2023
  62. ↑ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1” (vaadatud: 04.09.2022)
  63. ↑ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1” (vaadatud: 04.09.2022)
  64. ↑ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”(vaadatud: 22.10.2022)
  65. ↑ Reporter, Isabel van Brugen (29. mai 2024). "Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike". Newsweek (inglise). Vaadatud 31. mail 2024.
  66. ↑ Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023
  67. ↑ 67,0 67,1 Horisont 1-2024[alaline kõdulink] lk 44-49
  68. ↑ "„See on väga ohtlik relv." Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet". Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22
  69. ↑ Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema ERR 13. august 2023
  70. ↑ 70,0 70,1 70,2 70,3 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023
  71. ↑ "„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!" Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab?". Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18>30
  72. ↑ "Kramatorsk station attack: What we know so far" (Briti inglise). 8. aprill 2022. Vaadatud 30. mail 2024.
  73. ↑ 73,0 73,1 Taavi Minnik (10. september 2024). "„Dezful on väga ohtlik rakett!" Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 10. septembril 2024.
  74. ↑ Taavi Minnik (25. juuli 2024). "„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis." Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 25. juulil 2024.
  75. ↑ ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО) (vaadatud: 14.07.2023)
  76. ↑ Taavi Minnik (29. juuli 2023). "„Tänapäeva sõtta need ei kõlba." Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 29. juulil 2023.
  77. ↑ Taavi Minnik (11. november 2024). "„Liiga habras." Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 11. novembril 2024.
  78. ↑ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом (vaadatud: 01.06.2023)
  79. ↑ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams (vaadatud: 27.04.2024)
  80. ↑ „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01
  81. ↑ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети (vaadatud: 13.07.2023)
  82. ↑ USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest ERR 13.06.2023
  83. ↑ 83,0 83,1 Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke ERR 19.01.2023 12:09
  84. ↑ Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна (vaadatud: 16.08.2023)
  85. ↑ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1 (vaadatud: 31.08.2023)
  86. ↑ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета” (vaadatud: 15.03.2023)
  87. ↑ На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон" (vaadatud: 19.08.2023)
  88. ↑ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000” (vaadatud: 27.10.2022)
  89. ↑ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2 (vaadatud: 27.10.2022)
  90. ↑ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ (vaadatud: 26.05.2022)
  91. ↑ 91,0 91,1 91,2 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2
  92. ↑ Peeter Tali (26. november 2023). "SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas". ekspress.delfi.ee. Vaadatud 26. novembril 2023.
  93. ↑ Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400 (vaadatud: 27.10.2022)
  94. ↑ "„See ajab õhutõrje hulluks!" Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde". Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023
  95. ↑ Teet Kalmus. "SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'". Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29
  96. ↑ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки (vaadatud: 18.08.2020)
  97. ↑ „Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? Delfi SÕJANDUS 05.07.2023, 18:05
  98. ↑ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62 (vaadatud: 09.07.2023)
  99. ↑ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска” (vaadatud: 02.01.2022)
  100. ↑ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет(vaadatud: 04.07.2023)
  101. ↑ "EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?". Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10
  102. ↑ "Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon" on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade?". Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01
  103. ↑ Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv Postimees 22. august 2023, 01:48
  104. ↑ Taavi Minnik (22. august 2023). "„Tegelikkuses pole asjad päikeselised." Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama". forte.delfi.ee. Vaadatud 22. augustil 2023.
  105. ↑ Taavi Minnik (22. mai 2024). "„Väga piiratud võimalused." Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada?". forte.delfi.ee. Vaadatud 22. mail 2024.
  106. ↑ Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar (22. juuni 2024). "„Asjad loksuvad paika." Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama". www.delfi.ee. Vaadatud 22. juunil 2024.{{cite web}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) © Guardian News & Media, 2024
  107. ↑ Taavi Minnik (1. august 2024). "„Venelased korraldavad neile suure jahi." Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 1. augustil 2024.
  108. ↑ Taavi Minnik (5. august 2024). "„Tekib Maosaare efekt." Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 5. augustil 2024.
  109. ↑ Vaidas Saldžiūnas (29. september 2024). "Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi". www.delfi.ee. Vaadatud 29. septembril 2024.
  110. ↑ Taavi Minnik (25. mai 2024). "„Vene omadele teevad silmad ette!" Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel?". forte.delfi.ee. Vaadatud 25. mail 2024.
  111. ↑ Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5 ERR 6. VI 2024
  112. ↑ Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000 Delfi 7. VI 2024
  113. ↑ Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet ERR 8. X 2024
  114. ↑ WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24 ERR 9. juuli 2023
  115. ↑ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію” (vaadatud: 04.08.2023)
  116. ↑ Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale ERR 8. august 2023
  117. ↑ "SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada". Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06
  118. ↑ Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril BLOGI kolonel Hans 15. september 2023
  119. ↑ Taavi Minnik (19. september 2024). "„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele." Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 19. septembril 2024.
  120. ↑ 120,0 120,1 FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024
  121. ↑ "VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante". Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07
  122. ↑ EOS C VTOL
  123. ↑ Mikrodroonid Ukraina sõjas Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022
  124. ↑ "„See on nagu arvutimäng": rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga". Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52
  125. ↑ "„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata." Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab". Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40
  126. ↑ 126,0 126,1 126,2 Taavi Minnik (21. november 2024). "GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri." Kaheksa „malakat", millega Ukraina saab Venemaad nuhelda". forte.delfi.ee Sõjandus. Vaadatud 21. novembril 2024.
  127. ↑ "„Vene õhutõrje seda ei märka." Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?". Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023
  128. ↑ Taavi Minnik (6. september 2024). "„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!" Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla?". forte.delfi.ee SÕJANDUS. Vaadatud 6. septembril 2024.
  129. ↑ Axe, David. "After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again". Forbes (inglise). Vaadatud 30. mail 2024.
  130. ↑ Robert Greenall; Chris Partridge (17. oktoober 2023). "Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky". BBC.
  131. ↑ PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi Postimees 29. VII 2024
  132. ↑ "Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine". www.19fortyfive. 26. mai 2022. Vaadatud 26. mail 2022.
  133. ↑ "New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine". Ukrayinska Pravda. 28. mai 2022. Vaadatud 29. mail 2022.
  134. ↑ Kolonel Hans kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024
  135. ↑ Axe, David. "Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines". Forbes (inglise). Vaadatud 30. mail 2024.
  136. ↑ Satam, Parth (25. mai 2024). "US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine". The Aviationist (Ameerika inglise). Vaadatud 30. mail 2024.
  137. ↑ Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale Delfi, 26. IX 2024
  138. ↑ Taavi Minnik (30. september 2024). "„Bidenisse mingit usku ei ole!" Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga?". Vaadatud 30. septembril 2024. Delfi FORTE Sõjandus
  139. ↑ Security, Ellie Cook; Reporter, Defense (31. jaanuar 2024). "What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S." Newsweek (inglise). Vaadatud 30. mail 2024.
  140. ↑ "Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas". Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01
  141. ↑ "„Nendest võib varsti väga palju sõltuda." Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga". Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30
  142. ↑ Sutton, HI (10. mai 2023). "Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy". Naval News. Vaadatud 10. mail 2023.
  143. ↑ Taavi Minnik (21. juuni 2024). "„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale." Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi?". forte.delfi.ee. Vaadatud 21. juunil 2024.
  144. ↑ FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024
  145. ↑ Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea. International Business Times. 02.03.2014.
  146. ↑ Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases. Washington Post. 2. March 2014
  147. ↑ Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014
  148. ↑ Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor Der Spiegel. 3. March 2014
  149. ↑ Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014
  150. ↑ Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea. Brussels. EU External Action. 1 March 2014.
  151. ↑ Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy. CNN, 28. veebruar 2022.
  152. ↑ Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering. The Guardian. 9. mai 2022.
  153. ↑ Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion. Financial Times. 6. mai 2022.
  154. ↑ Как российские власти борются с антивоенными протестами. OVD-Info. 28. March 2022.
  155. ↑ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs. 28. February 2022.
  156. ↑ "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine" New York City. 24. February 2022
  157. ↑ Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine. The Economist. 24. February 2022.
  158. ↑ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty. Reuters. 24. February 2022.
  159. ↑ Berlin im Schockzustand. tagesschau.de. 24. February 2022.
  160. ↑ A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies. France 24. 27. February 2022.
  161. ↑ France's Macron demands targeted European sanctions against Russia. Al Arabiya.
  162. ↑ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion. The Hill. 24. February 2022.
  163. ↑ China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine. NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.
  164. ↑ Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack The Wire (India). 25. February 2022.
  165. ↑ Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto. United Nations. 25. February 2022.
  166. ↑ European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates. Euronews..
  167. ↑ Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vene-Ukraina_sõda&oldid=6767849"