Hummogu-Ukraina sõda
Hummogu-Ukraina sõda (vai Ukraina kriis, sõda Donbassin, Vinne-Ukraina sõda) om sõariistoga kokkominek Hummogu-Ukrainan Ukraina valitsusväki ja vinnemeelitside vaihõl. Sõda naas' pääle 2014. aastaga mahlakuun.
Vinnemaa plaanits' Krõmmi hindä alaq võtmist joba innembi – 2008. aastagal ütel' Vinnemaa president Vladimir Putin: "Kuq Ukraina saagi NATO liikmõs, sis õnnõ ilma Krõmmi ja Hummogu-Ukrainaldaq.".[1] Inne Hummogu-Ukraina kriisi võtt' Vinnemaa hindäle Krõmmi puul'saarõ.
13. hainakuu pääväl 2020 sai Donbassin hukka Valgõvenen sündünüq Eesti kodakundsusegaq Iljini Nikolai, kiä oll' sääl tohtris.
2022. aastaga 24. radokuu pääväl alost Vinnemaa üleüledse sisseminekiga Ukrainahe.[2]
Sõa põhjusõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Joba mitu aastaka oll' ukrainlaisi ja vindläisi vaihõl vaieluisi olnuq, inämbjaolt keeleküsümüisi üle. Hummogu-Ukraina sõda naas' pääle, ku 2014. aastaga mahlakuun oll' Ukrainan riigipüürdmine, miä käänd' maaha vinnemeelidse Janukovõtši valitsusõ. Pääle tuud panti mitmõn Ukraina liinan käümä mässoq vahtsõ valitsusõ vasta, Hummogu-Ukrainan oll' ka valitsushuunõq mässäjide käen.
Ütes kriisi har'as om peet ka sama aastaga hainakuud, kuq lasti alla Malaõsia Airlinesi lind 17[3], kõik pia 300 inemist kuuli. Uur'minõ tekk' selges, et linnuk' lasti alla Pervomaiski lähküst Vinnemaalt tuudu raketikogo Buk raketigaq 9M38. [4]
Vindläisi ähvärdüseq 2021 ja 2022
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]2021
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Ukraina võimõ perrä kuuli 2021. aastaga edimädse kolmõ kuuga sõan 25 Ukraina sõamiist. Urbõkuu lõpun vei Vinnemaa hulga miihi ja sõatehnikat õkva Ukraina piiri taadõ ja okupeeritühe Krimmi. 9. mahlakuu pääväs kõnõldi joq 85 000-st sõamehest, kiä olliq valmis Ukrainahe sisse minemä.[5]
Vinnemaa valitsus ütel' et Vinne väeq ei olõq Ukrainalõ ohos, a Vinne ammõtnik Kozagi Dmitri hoiat', et Vinne väeq võivaq Vinne kuakundlaisi Ukrainan kaitsaq ja egäsugunõ kriisi süvändämine tähendäs Ukraina lõppu.[6] Tuus aos oll' joba poolõlõ mill'onilõ inemisele esiqnaanuin Donetski ja Luganski Rahvavabariigen kätte ant Vinne pass.[7]
2022
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]2022. aastaga alostusõn oll' Ukraina piiri takan joba 150 000 sõamiist.
24. radokuu päävä hummogul and Vinnemaa president Putini Vladimir teedäq, et Vinnemaa naas pääle sõalisõ sisseminekiga Ukrainahe ja soovit' ukrainlaisi sõariistaq maaha pandaq, Vinnemaa alost' sõariistoga rünnäkit mõni minut ildampa. Pruugiti kavvõmaarakette ni sõalinnukit, minkaq pommitõdi mitmit Ukraina liino[8]. Päävä lõpus and' Ukraina Tervüseministeeriüm teedäq 57-st koolnust ja 169-st vikasaanust ukrainlasõst[9].
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ https://www.talouselama.fi/uutiset/viela-vuonna-2005-venaja-toivoi-natolta-jasenkutsua-mutta-siina-oli-yksi-pieni-pulma/02a0b8e6-7b2e-3ebb-a055-a9fda065b811
- ↑ Vinnemaa läts Ukrainahe sisse, käüväq ägedäq lahenguq. ERR 24.02.2022. Pruugit 24.02.2022. (eesti keelen)
- ↑ https://www.bbc.com/news/world-us-canada-28360784
- ↑ https://www.bbc.com/news/world-europe-28357880
- ↑ Morris, Loveday. "On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden". 09.04.2021. The Washington Post. Pruugit 22.01.2022. (inglüse keelen)
- ↑ Mackinnon, Amy. "Is Russia Preparing to Go to War in Ukraine?". Foreign Policy. Pruugit 22.01.2022. (inglüse keelen)
- ↑ "Why Russia may not be planning the invasion that Ukraine fears", BBC News. 15.04.2021, pruugit 22.01.2022. (inglüse keelen)
- ↑ Vinnemaa läts Ukrainahe sisse, käüväq ägedäq lahenguq. ERR 24.02.2022. Pruugit 24.02.2022. (eesti keelen)
- ↑ https://www.mercurynews.com/2022/02/24/russia-invades-ukraine-on-many-fronts-in-brutal-act-of-war/