Mine sisu juurde

Penz

Vikipedii-späi
Kacund 4. sügüz’ku 2024, kell 07:35 Motoranger (pagin | tehtud radod) (klimat+)
(erod) ← Vanhemb vajehtuz | Jäl’gmäine vajehtuz (erod) | Udemb vajehtuz → (erod)
Penz
Пенза
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2024) 488,299 ristitud
Pind 304,56 km²
Penz Пенза
Pämez' Vladimir Mutovkin
(sügüz'ku 2019—)
Telefonkod +7−8412-xxx-xxx
Avtokod 58
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan kart (2022)

Penz (ven.: Пе́нза) om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (ven.: Пенза 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.

Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zelläntegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (ven.: Сура, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.

Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,5 C°, kezakun-elokun +18,3..+20,4 C°, tal'vkun-uhokun −7,4..−9,1 C°. Ekstremumad oma −40,5 C° (tal'vku-uhoku) i +40,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −1,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,0 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +4,7 C°). Paneb sadegid 542 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (59..65 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..35 mm kus). Päivänvauktusen hätkeližuz om 7 časud 32 minutad 21. tal'vkud, 16 časud 57 minutad 21. kezakud.

Penzan rajonad (2017):
     Raudten rajon      Leninan rajon      Oktäbrin rajon      Pervomaiskii-rajon

Penz jagase nelläks (vspäi 1979) lidnrajonaks. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Edeline lidnan pämez' om Nikolai Taktarov (eloku 2018 — sügüz'ku 2019).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.

Enamba mi 30 religijan aluzkundad oma saudud lidnas: ortodoksižen hristanuskondan 25 pühäpertid, sidä kesken päjumalanpert' i jumalankodikund, katoline tulend, islaman pämečet', judaizman pühäpert'.

Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, kümne üläopendusen aluzkundoiden filialad (ühesa — Moskv, üks' — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.

Federaline civiline Penz-lendimport V.G. Belinskijan nimed[1] (PEZ / ПНА / UWPP, 216 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase ühesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.

Tetabad sündnuded

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Mihail Lermontov (1812−1841) — oli venälaine kirjutai da runokirjutai.
  • Jegor Krid (sünd. 1994) — venälaine pajatai.
  • Timur Rodrigez (Timur Kerimov) (sünd. 1979) — azerbaidžanlaine mez', Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
  • Pavel Volä (sünd. 1978) — venälaine akt'or, jumorist.
  1. Penzan lendimportan sait (airport58.ru). (ven.)



Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež