Mine sisu juurde

Klassine mehanik

Vikipedii-späi
Klassižen mehanikan pätedomehiden elon voded: Galilei, Njuton, Lagranž, Gamil'ton, Maksvell, Einštein

Klassine mehanik om mehanikan jaguz, baziruiše Njutonan käskusil (sišpäi toine nimi om Njutonan mehanik) i Galilein relätivižusen principal. Mehanik om fizikan jaguz, tedoidab hibjoiden sijadusiden käskusid avarudes aigan mändes i sen olendan kucujid süid. Jagusen vähemba levitadud nimi om tehnine mehanik.

Klassižen mehanikan jagused:

  • statik — kacleb hibjoiden tazoolendoid;
  • kinematik — tedoidab likundan geometrišt ičendad sen süiden kaclendata;
  • dinamik — kacub hibjoiden likundad sen süiden lugendanke.

Voib ümbrikirjutada necidä fizikan jagust nelläl matematižel mahtusel, ned oma ekvivalentižed keskneze: Njutonan käskused, Lagranžan formalizm, Gamil'tonan formalizm, Gamil'tonan — Jakobin formalizm.

Löutihe klassižen mehanikan kävutandan rounöid 20. voz'sadan augotišele. Se tedon jaguz andab tarkoiktoid rezul'tatoid lujas, no hibjoiden piguz piidab olda äjan vähemba mi vauktusen piguz (<<3 x 108 m/s; toižin se statj alištub relätivistižen mehanikan käskusile), suruded enamba znamasižešti mi atom i molekul (>>10−9 metrad; ku voib rindatada, ka kvantmehanik ümbrikirjutab statjad), keskustoil vai arvoimižil, konz voib lugeta gravitacijan levigandusen pigut lopmätoman (kendan kvantteorii kacleb relätivižid kvanteffektoid).

Klassine mehanik jäb znamasižen ičeze koveritomuden tagut toižiden teorijoiden rindataden i ümbrikirjutab muupäivälišt avarod realižust hüvin. Voib kävutada sidä mehanikad ümbrikirjutamha äjiden fizižiden objektoiden likundad: järgeližed objektad (kuti ripakmellic vai hloptan mäč), astronomižed objektad (planetad, tähthad), äjad mikroskopižed objektad.

Päižed tärtused: avaruz, aig, mass, piguz, vägi, mehanine rad, energii, impul's.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.