Ruse
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Bolgarii |
Eläjiden lugu (2022) | 143,417 ristitud |
Pind | 127 km² |
Pämez' | Penčo Milkov (kül'mku 2019—, Пенчо Милков) |
Telefonkod | +359−82 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Ruse (bolg.: Русе [ˈrusɛ]) om lidn Bolgarijan pohjoižes. Se om valdkundan videnz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe, om Rusen agjan administrativižeks keskuseks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud kut Rimalaižen imperijan Seksaginta Prista-varmitez i jogivaldmad Vespasian-imperatoran ohjandusen aigan (vozil 69−79 meiden erad). Lidnuz oli muretuz 4. voz'sadal. Bolgarijalaižed sauvoiba lidnust tošti 9.-10. voz'sadoil, lidn mainitase nügüdläiženke nimitusenke siš-žo aigaspäi. Vll 1388−1878 lidn oli Ottomanan imperijan palaks Ruščuk-nimenke (turk.: Rusçuk om turkan nimi tähäsai). Vll 1866−1867 imperijan ezmäine raudte ühtenzoiti Rused Varn-lidnanke. Ruse-nimituz om pörtud oficialižeks vl 1878.
Edel 1990-nziš vozišpäi nened sarakod oliba Rusen tegimištos: laivansauvomine, kaivuzmašiništon i maizanduzmašinoiden pästand, kivivoinhimine (void, sauvondmujud), sömtegimišt (vinan tehmine) i tekstiližed edheotandad (noskad, naižiden i mehiden sobad). Kaik sarakod oma kaičenus, elektronik i ladimensauvomine ližaduiba. Kaik 65 adivpertid om avaitud lidnas. Kaks'tazopindaine sild Dunain kal't 2,8 km pitte om saudud läz lidnad vll 1952−1954.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase valdkundan pohjoižröunanno, Dunai-jogen oiktal randal, 45 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sofii-pälidnhasai om 300 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha, Romanijan Buharest-pälidnhasai om 75 km pohjoižhe.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 173 672 ristitud, agjan kaks' koumandest. Kaikiš suremb ristitišt oli 202 793 eläjad vl 1999.
Edeline lidnan pämez' (kmet) om Plamen Stoilov (Пламен Стоилов) vn 2011 redukuspäi vn 2019 kül'mkuhusai.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ruse Vikiaitas |