2020. aasta Tüüringi valitsuskriis
Valitsuskriisi Tüüringis kutsus esile 5. veebruaril 2020 Vaba Demokraatliku Partei (FDP) kandidaadi Thomas Kemmerichi valimine liidumaa presidendiks.
Alates Saksamaa taasühinemisest 1990. aastal oli Tüüringi liidumaal võimul olnud Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). 1999. ja 2004. aasta Landtagi (Maapäeva ehk liidumaa parlamendi) valimistel saavutas CDU mõlemal korral absoluutenamuse. Peale 2009. aasta valimisi aga kaotas CDU enamuse ja moodustas koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega (SPD). Kuna Tüüringi oli aga endise Saksa Demokraatliku Vabariigi osa, oli Landtagis tugevuselt teiseks parteiks endise SDV kommunistliku partei – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) järglaspartei Demokraatliku Sotsialismi Partei (DPS), hiljem Vasakpartei (Die Linke).
14. septembril 2014 toimunud Maapäeva valimistel võitis CDU 34 kohta 91st, Linke 28, SPD 12, Alternatiiv Saksamaale (AfD) 11 ja Rohelised 10 kohta. Võitnud 46 kohta, oleks CDUl ja SPDl endiselt olnud napp enamus. SPD otsustas aga koalitsiooni mitte jätkata ja selle asemel moodustas uue leppe Linkega. Ametisse astus uus, Linke-SPD-roheliste koalitsioon.
27. oktoobril 2019 toimunud Maapäeva valimistel tuli Linke esimeseks, võites 29 kohta 90st. AfD aga tõrjus CDU teiselt kohalt välja, võites 22 kohta CDU 21 vastu. SPD võitis 8, rohelised 5 ja FDP 4 kohta. Senine Linke-SPD-roheliste koalitsioon oli oma enamuse kaotanud, kokku oli neil vaid 42 kohta, vajalik oleks olnud FDP valitsusse kaasamine, kuid FDP ei nõustunud Linkega koostööd tegema. Teine võimalus oleks olnud Linke-CDU koalitsioon, kuid see olnud liiga suurte ideoloogiliste erinevustega ning CDU ei olnud juba varemgi nõus Linkega koalitsiooni moodustama. Ükski erakond ei olnud nõus moodustama koalitsiooni paremäärmusliku AfDga.
Peale koalitsioonikõneluste ebaõnnestumist otsustas Linke ministerpresident Bodo Ramelow jätkata senist koalitsiooni vähemusvalitsusena. 5. veebruaril 2020 parlamendi avamisel kandideeris Ramelow uuesti ministerpresidendiks, AfD nimetas oma kandidaadiks Sundhauseni linnapea Christoph Kindervateri. Ministerpresidendi valimised koosnevad kahest hääletusvoorust, kus on vajalik saada absoluutenamus (46 häält), kui seda ei saada, toimub kolmas voor, kus aga piisab lihthäälteenamusest. FDP otsustas kandideerida kolmandas voorus, nimetades oma kandidaadiks partei Tüüringi osakonna juht Thomas Kemmerichi, kuid seda ainult siis, kui ka AfD kandidaat kandideerib, kuna ei soovitud saada AfD hääli.
Esimeses voorus sai Ramelow 43 ja Kindervater 25 häält, CDU ja FDP ei osalenud. Teises voorus sai Ramelow 44 ja Kindervater 22 häält. Kolmandas voorus kandideeriski Kemmerich. Ootamatult sai aga Kemmerich 45 häält (CDU, FDP ja AfD) ja Ramelow 44, Kindervater hääli ei saanud. See tekitas skandaali, kuna varem ei olnud ükski ministerpresident ametisse valitud AfD häältega. Kemmerich teatas peale hääletust, et AfD-d koalitsiooni ei kutsuta ja selle asemel pakkus välja koalitsiooni moodustamise CDU, SPD ja rohelistega. Kuid isegi nende vahel neljakesi oleks kokku vaid 39 häält. See ettepanek aga lükati tagasi ja võimulolev Linke-SPD-roheliste koalitsioon esitas Kemmerichile ultimaatumi tagasi astumiseks.
Kemmerichi ministerpresidendiks valimine tekitas Saksamaal suure protestilaine, ka Berliinis FDP peakorteri ees. AfD tunnistas hiljem, et Kemmerichi poolt hääletamine oli taktikaline. CDU esimees Annegret Kramp-Karrenbauer ütles, et koostöö Kemmerichiga oleks partei väärtuste rikkumine, kuna ilma AfD häälteta ei oleks Kemmerichi ministerpresidendiks valitud. FDP esimees Christian Lindner läks 6. veebruaril Tüüringisse, et veenda Kemmerichi tagasi astuma. Kemmerich astuski tagasi 8. veebruaril, jäädes ametisse kohusetäitjana kuni uute ministerpresidendi hääletusteni 4. märtsil. 10. veebruaril teatas Kramp-Karrenbauer, et astub CDU parteijuhi kohalt tagasi peale uue juhi valimisi 2021. aastal. 7. veebruaril palus Lindner FDP umbusaldushääletust, mille ta võitis.
17. veebruaril alustasid Linke, SPD, CDU ja rohelised nõupidamist, 21. veebruaril jõuti kokkuleppeni korraldada 4. märtsil uus ministerpresidendi hääletus ja uued Maapäeva valimised 25. aprillil 2021, mille kohaselt valitakse Ramelow uuesti ministerpresidendiks ja jätkub Linke-SPD-roheliste vähemusvalitsus, eelarvet enne 2021. aastat vastu ei võeta. Uuel ministerpresidendi hääletusel kandideeris Ramelow uuesti, AfD kandidaadiks oli partei Tüüringi osakonna juht Björn Höcke. Esimeses kahes voorus sai Ramelow 42 häält (Linke, SPD, rohelised) ja Höcke 22 häält, CDU ja FPD (26 häält) ei hääletanud. Kolmandas voorus tõmbus Höcke tagasi ja Ramelow jäi ainsaks kandidaadiks, nüüd vajas ta vaid lihthäälteenamust poolthääli. Ta saigi 42 häält poolt ja 23 häält vastu ning valitigi ajutiselt ministerpresidendiks tagasi.