Anton thor Helle
|
See artikkel räägib Piibli-tõlkijast; tema isa kohta vaata artiklit Anton thor Helle (Tallinna kaupmees). |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.[1]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Anton thor Helle nimi on kasutusel olnud mitmel kujul. Eesti vanema kirjanduse tekstikogus on välja toodud järgmised nimekujud: Anton Thor Helle; Anton thor Helle; Anton Thorhelle; Anton torHelle; Anton thorHelle; Anthonij Torhelle; Anton Thor-Helle.[2]
Thor tema nimes on aadlipartikkel, mis on esinenud kujul thor, Thor ja tor. Kristiina Rossi järgi on Anton thor Helle ise oma nimes kirjutanud partikli suurtäheliselt ja kohati on see esinenud ka perekonnanimega kokku kirjutatud kujul. Ross järeldab, et Helle ja tema kaasaegsed käsitlesid partiklit pärisnime osana ning seetõttu peaks pidama suurtähelist ühendit Thor Helle tema pärisnimeks.[3]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Anton thor Helle sündis Tallinnas samanimelise Lübeckist pärit Tallinna linnakodanikust (1680[4]) saksa kaupmehe pojana. Tema täpse sünniaja kohta andmed puuduvad, teada on vaid ristimise fakt Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683.[5]
Helle õppis esialgu Tallinna Gümnaasiumis, hiljem läks ta aga Saksamaale end täiendama, õppides Kieli ülikoolis usuteadust.[5]
1713. aastal asus ta tööle Jüri koguduse õpetajana, kus töötas 30 aastat. Koguduse õpetajana töötamist soosis vaimulik kõrgharidus Kieli ülikoolist.[6] 1715. aastal valiti ta Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721. aastal korraliseks assessoriks ehk kaasistujaks, millega omakorda kaasnes autoriteet kohaliku kirikuelu juhtimisel.[6]
Helle asutas 1721. aastal Jüris köstrikooli, kus õpetas ka ise. Kool tegutses 1726. aastani.[7]
1740. aastast oli ta lisaks Kose Püha Nikolause koguduse hooldajaõpetaja. 1742 sai temast Ida-Harju praostkonna praost.[5] Maeti tõenäoliselt Jüri vanasse kirikusse, mille asemele ehitati 19. saj. lõpus uus kirik.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Anton Thor Helle väimees Gustav Ernst Hasselblatt oli Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. Tema tütrepoeg Peter Anton Hasselblatt oli Hageri Lambertuse koguduse õpetaja.
Anton Thor Helle oli abielus kahel korral ning tal oli kokku kuus last. Esimesest abielust Jõhvi koguduse (Jewe) pastori Thomas Knieperi tütre Catharine Helenaga oli tal üks tütar ning teisest abielust 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga viis poega.[5]
Kuna A. T. Helle järglastest pole teadaolevaid andmeid, siis arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud.[6]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjaeesti kirjakeele arendamine
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Põhjasõda tegutses Anton Thor Helle Tallinnas pietistlike pastorite rühmituses. Rühmituse eesmärk oli arendada eestikeelset kirjasõna.[5]
1721. aastal andis rühmitus välja rootsiaegse kirikukäsiraamatu täiendatud ja keeleliselt redigeeritud kordusväljaande "Eesti-MaKele Koddo- ning Kirko-Ramat"(Halle, 1721). Kokku ilmus 46 korduvväljaannet aastani 1850. Rühmituse poolt tõlgiti saksa pietist J. A. Freylinghauseni teos, mille eestikeelne pealkiri oli "Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727)[5]
1715. aastal tegi Anton Thor Helle koostööd H. Gutsleffiga ning ühiselt toimetati nende eestvedamisel Uue Testamendi tõlget, mille kordustrükk ilmus 1729. aastal.[5]
1727 tõlkis ja toimetas ta A. Freylingshauseni teose "Jummala Nou Innimesse iggawessw õnnistusest"[8]
1728. aastal juhtis A. T. Helle piibli tõlkimist.[7] Suurim ja olulisim panus A. Thor Helle poolt on Vana Testamendi tõlke toimetamine. Anton Thor Helle piiblitõlke kujundatud keelevariant oli järgneva sajandi kirjakeele standardi aluseks. 19. sajandi alguses kritiseeriti piibli keele saksapärasust aga A. T. Helle piiblitõlge jäi kasutusele 20. sajandi keskpaigani.[5]
„Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle õnnestunud tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat.
1732. aastal toimetas ta keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache”.[7] See sisaldab lühikese grammatika (80 lk), ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatu (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ja kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Tegemist oli kollektiivse tööga, milles Helle panus oli mahuliselt üsna väike. Samas toimetas ta seda lähtudes oma keelelistest arusaamadest ja piibli tõlkimise vajadustest.[5]
1739 juhtis Tallinnas Piibli väljaandmist[7] Piibel tõi kaasa põhjaeesti keele muutumise kirjakeeleks terves Eestis ning kujundas oluliselt eesti kirjakeele arengut tervikuna.[6]
Eestikeelsele täispiiblile "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" koostas A. T. Helle eelnevalt eesti keele grammatika. Materjali kogumine kestis pikka aega, kuid väljaandmiseni ta siiski ei jõudnud. Ta oli väga pühendunud ja hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega ning eesti keele grammatika andis hoopis välja Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff.[5]
Tõenäoliselt Anton thor Helle kirjutatud on ka 1740. aastal ilmunud "Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoja wahhel"[9] (Tallinn: Trükkis Jakob Juhhan Köler), mis on pühendatud 1739. aastal ilmunud "Piibli Ramatu" soovitamisele ja tutvustamisele, kuigi selle autoriks peetakse ka Albert Anton Vierorthi.[10][11] (Tekst)
Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakuile ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete sugemeid, nt tugevaastmelisi seesütleva (selgas, lautas, aedas) ning e-mitmuse vorme (poege, õlge, härge); alates Hellest hakati eesti kirjakeeles tarvitama diftongilisi vorme hea, pea, peäl, seäl.[7]
Esimene eestikeelne täispiibel
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene piiblitõlge valmis 1736. aastal, kuid rahapuuduse tõttu takerdus selle väljaandmine. 1739. aastal pani hernhuutlasest krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorf finantseerides õla alla, esimese eestikeelse piibli ilmumisele ning see ilmus 6015 eksemplaris.[12]
Esimese eestikeelse täispiibli initsiatiivseks toimetajaks ja keelelise kuju määrajaks oli Anton Thor Helle. Piibli tõlkimine oli kollektiivne töö ja see koosnes kahest erineva tõlkelooga osast. Uue testamendi tõlke redigeerimisel lähendati Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuv tekst kreekakeelsele originaalile ning parandati eesti keelt. Vana Testamendi raamatud tõlgiti heebreakeelsest originaalist 1720. aastate teisel poolel. Arvatakse, et Anton Thor Helle panus seisnes vaid 4. ja 5. Moosese raamatu tõlkimises. Üldises toimetamises on tal määrav roll, mida tõendavad rohked tema käekirjaga tehtud parandused.[5]
Anton Thor Helle pärand tänapäeval[13]
[muuda | muuda lähteteksti]2009. aastal tähistas Jüris Eesti Piibliselts eestikeelse piibli 270. aastapäeva. Anton Thor Helle mantlipärijaks Jüri koguduses peetakse õpetaja Tanel Otsa.
Anton Thor Hellet peetakse Jüris ka haridusseemne külvajaks, kuna tänapäeva ajaloolises kihelkonnas asub kaheksa kooli.
Jüris on püstitatud esimese eestikeelse piibli ilmumise 250. aastapäevaks ning teeneka kiriku- ja kirjamehe Anton Thor Helle mälestuseks ausammas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sissekanne TLÜ Akadeemilise Raamatukogu isikuloolises andmebaasis Ericus: Helle, Anton thor
- ↑ Anton Thor Helle (1683 ? – 1748). Üldandmed EEVA: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu.
- ↑ Kristiina Ross. Joobelist ja juubelist - Anton Thor Helle 325 Keel ja Kirjandus, 10/2008, lk 757.
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 99
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 Kristiina Ross. Anton Thor Helle (1683 ? – 1748) EEVA: Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Histrodamus (2010). "Anton Thor Helle ja esimese eestikeelse Piibli lugu". histrodamus.ee. Vaadatud 16.12.2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 O.Kuuli. "Helle, Anton Thor". EE 14, 2000 (Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 16.12.2019.
- ↑ Histrodamus (2010). "Helle annab välja eestikeelse kirikukäsiraamatu". Histrodamus. Vaadatud 16.12.2019.
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard (1829). "Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 2 köide G-K: Thor Helle (Anton)" (saksa k.). Mitau. Vaadatud 14.01.2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink] - ↑ E-kataloog ESTER. "Vierorth, Albert Anton, 1697-1761". Vaadatud 14.01.2009.
- ↑ EEVA tekstid. "Albert Anton Vierorth ( *07.09.1697 - †29.09.1761 )". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2007. Vaadatud 14.01.2009.
- ↑ Histrodamus (2010). "Ilmub eestikeelne Piibel". Histrodamus. Vaadatud 19.12.2019.
- ↑ Liina Raudvassar (18.11.2009). "Thor Helle pärandist". eestikirik.ee. Vaadatud 19.12.2019.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Piibli ümberpanija Anton Thor Helle" Kirjutanud R. Winkler, Jüri õpetaja / Ristirahwa Pühhapäewaleht nr 1, 3. jaanuar 1899, lk 2–4; nr 2, 10. jaanuar 1899, lk 10–11,
- Arnold Kask, "Kolmsada aastat Anton Thor Helle sünnist" – Keel ja Kirjandus 1983, nr 12, lk 690–692
- Ülle Rannut, "Esimene eestikeelne piiblitõlge – 250" – Akadeemia 1989, nr 9, lk 1897–1908
- Alar Laats, "250 aastat esimese eestikeelse Piibli ilmumisest" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 12, lk 705–719