Bolzano

Bolzano
itaalia	Bolzano
saksa	Bozen
	Bolzano vapp
	Pindala: 52,3 km² (2011)
	Elanikke: 106 107 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 46° 30′ N, 11° 21′ E

Bolzano (saksa keeles Bozen, ladiini keeles Bulsan/Balsan, ladina keeles Bauzanum) on linn Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas, Alto Adige autonoomse provintsi ehk Lõuna-Tirooli keskus.

Linn asub Isarco jõe suubumiskohas Adige jõkke 268 meetrit merepinnast kõrgemal.

Bolzanost saab välja sõita kolmes suunas. Loodesse läheb maantee Adige orus läbi Merano ja üle Resia kuru Austriasse Landecki. Kirdesse läheb maantee Isarco orus Brixeni kaudu üle Brenneri kuru Austriasse Innsbrucki. Edelasse läheb maantee Adige orus Trento kaudu Lombardia madalikule.^[3]

Ajalugu

Lõuna-Tiroolis elasid antiikajal reetid. 15 eKr vallutas selle ala Nero Claudius Drusus ja rajas Bolzano kohale asula, mille nimi oli Pons Drusi ('Drususe sild'). Sellest kaugele ei jäänud Bauzanumi küla ja need kaks asulat kasvasid kokku.

Pärast Vana-Rooma riigi lagunemist hakkasid Lõuna-Tirooli elama asuma bajuvaarid. Esimest korda on bajuvaaride krahvi nimetatud Bolzano valitsejana 679. Sellest ajast on see kant eelkõige saksakeelne.

Bolzano on olnud kaubanduskeskus sellest ajast peale, mil Trento piiskop Konrad andis talle 24. juunil 1190 linna õigused. Ta asus kaubateel Veneetsia ja Augsburgi vahel. Igal aastal peeti Bolzanos neli korda laata. Sellepärast asutati 1635 linna kaupmeeste magistraat. Igal turuhooajal töötas seal kaks sakslasest ja kaks itaallasest ametnikku, kelle valisid seal tegutsevad kaupmehed.

Raudtee jõudis Bolzanosse juba 1859. Linna läbib Verona-Innsbrucki liin, mis on peamine Itaaliat ja Saksamaad ühendav raudteeliin. Bolzanost läheb kõrvalharu ka Meranosse^[3].

Enne Esimest maailmasõda kuulus Bolzano koos ülejäänud Tirooliga Austria-Ungarile. Austria-Ungari sai sõjas lüüa ja lagunes. Itaalia annekteeris sõja lõpus Lõuna-Tirooli ja kuulutas selle oma provintsiks. 1. jaanuaril 1927 sai Bolzano provintsi pealinnaks. Sel ajal oli Bolzano saksakeelne linn, kus elas 30 tuhat inimest. Benito Mussolini käivitas linna itaaliastamise programmi, et linna elanike arv kolmekordistada ja selleks mujalt Itaaliast inimesi ümber asustada.

Teise maailmasõja ajal rajasid natsid Bolzano juurde koonduslaagri. See oli sorteerimislaager juutide ja poliitiliste vangide jaoks. Sellepärast oli see suhteliselt väike, algul oli ta mõeldud 1500 inimesele ja hiljem laiendati seda 4000 inimesele. Koonduslaager suleti alles 29. aprilli ja 3. mai vahel 1945 – täpne kuupäev on teadmata, sest natsid hävitasid kõik koonduslaagri dokumendid.

2001. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Bolzanos 73% inimestest emakeelena itaalia keelt, 26,29% saksa keelt ja 0,71% ladiini keelt.

Vaatamisväärsused

Bolzano gooti stiilis toomkirik, ehitust alustatud 1184, ümber ehitatud 14. sajandil Martin ja Peter Schiche poolt
Kindlused Schloss Maretsch, Schloss Runkelstein ja Sigmundskron

Bolzano arheoloogiamuuseumis (Museo Archeologico) hoitakse kuulsat Ötzi muumiat, mis leiti 1991. aastal Alpidest ja arvatakse olevat 5000 aastat vana.

Vaata ka

Bolzano lennujaam

Viited

↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
↑ https://demo.istat.it/?l=it
↑ ^3,0 ^3,1 Suur maailma atlas, lk. 56, 62

Välislingid

Bolzano linna koduleht itaalia ja saksa keeles

[1] Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.

[2] ttps://demo.istat.it/?l=it

[SMA-3] 3,0 ^3,1 Suur maailma atlas, lk. 56, 62

[1]

[2]

[3]