Estline
| Estline | |
|---|---|
| Asutatud | 1989 |
| Asutajad |
Nordström & Thulin Eesti ettevõtted |
| Tegevus lõpetatud | 2001 |
| Peakorter | Tallinn ja Stockholm |
| Valdkonnad | laevandus |
Estline oli aastal 1989 loodud ja 2001 pankrotti läinud laevakompanii, mis tegeles reisiliiklusega liinil Tallinn–Stockholm.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1989. aastal asutasid Estline'i Rootsi laevakompanii Nordström & Thulin (90%) ja Eesti ettevõtted (10%), sh Eesti Autoveod, Eesti Maanteed, Tallinna Autobussikoondis jt. Rootsis asuv ettevõte sai nimeks Estline AB ja Eestis asuv ettevõte Estline-Eesti AS.
Rootsi osapoolele kuulus 16. juunil Stockholmist ja 17. juunil 1990 Tallinnast liiklust alustanud parvlaev Nord Estonia. Järgmisest aastast alates renditi ainsa reisilaeva kõrvale (enamasti poole aasta kaupa) mitut ro-pax-laeva. Estline sai ENSV Transpordikomitee juhi Tiit Vähi allkirjastatud otsusega 10 aastaks ainuõiguse käitada Tallinna-Stockholmi laevaliini.
1992. aasta lõpul ühisettevõte reorganiseeriti ja Eesti poolel asuv ettevõte sai nimeks E-Liini AS. Eesti osapooleks asus 50 protsendiga Eesti Merelaevandus ning 1. veebruaril 1993 alustas Rootsi lipuga Nord Estonia asemel liiniliiklust Estline'i omanike ühiselt ostetud parvlaev Estonia.
28. septembril 1994 uppus reisilaev Estonia.
Pärast Estonia hukku ehitati algselt Estonia kõrvale igapäevaste väljumiste tagamiseks mõeldud parvlaev Mare Balticum esialgu plaanitust põhjalikumalt ümber ning muude ümberkorralduste kõrval vahetati seejärel välja ka ettevõtte logo. Pärast 28. septembril 1994 alanud seisakut taastus liiniliiklus 11. detsembril.
1997. aasta sügisel, pärast Eesti Merelaevanduse erastamist tõid selle uued omanikud Tallinn–Stockholmi liinile parvlaeva Baltic Kristina, esialgu piiratud reisijate arvuga. 1. maist 1998 algas korraline igapäevane liiniliiklus kahe laevaga.
Enne seda oli Eesti Merelaevandus jaanuaris 1998 ostnud Nordström & Thulini osa välja ning nimetanud E-Liini ASi uuesti Estline'iks. Aastal 2000 oli Estline'i reisijate arv kasvanud 445 000ni. Detsembris 2000 sõlmis Eesti Merelaevandus mõlema laeva rendilepingu Tallinkiga ning jaanuaris 2001 jätkus liiklus Tallinn-Stockholmi liinil ühe laevaga Tallinki kaubamärgi all. Laevadeta ja seega sissetulekuta jäänud Estline läks suvel 2001 pankrotti.
Reisilaevad
[muuda | muuda lähteteksti]- Nord Estonia (1990–1993) – hilisem Vana Tallinn, mis kuulus selle nime all Inrekole ja seejärel Tallinkile, lammutatud (2014)
- Estonia (1993–1994) – uppus 1994; hukkus 852 inimest ja pääses 137 inimest
- Mare Balticum (1994–1996) – hiljem Tallinkile kuulunud Meloodia, nüüdne Bluefort, lammutamisel Indias oktoober 2021
- Regina Baltica (1996–2000) – kuulus seejärel Tallinkile
- Baltic Kristina (1997–2000) – kuulus seejärel Rigas Juras Linijale, nüüdne Rigel I, lammutamisel Indias september 2021
Ro-pax-laevad
[muuda | muuda lähteteksti]- Maersk Friesland (1992, 1993) – nüüdne Rize Ipekyolu Türgis
- Cap Canaille (1994) – nüüd Prantsusmaa-Tuneesia liinil
- Donata (1994) – lammutatud Türgis 2000. aastal
- Bore Song (1995) – müüdud 2007. aastal Notos Shipping Co'le
- Nord Neptunus, hiljem Neptunia (1992-1994, 1995–1997, 1998–1999) – lammutati Türgis aastal 2007
- Cap Afrique (1996) – müüdi 2007. aastal Türgisse lammutamiseks
- Parchim (1996) – nüüd Bahama lipu all
- Bolero (1997) – seisab Leirvikis
- Transest (2000) – 2006. aastal tegi viimase reisi Indiasse lammutamiseks
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M/S Estonia. Estline 1995
- Hans Laidwa. Elu Läänemerel: paadipõgenikust reederiks. Tallinn 2004. ISBN/ISSN 9985622006