Infovaesus

Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli!

See mall on lühiajaliseks kasutamiseks, et vältida redigeerimiskonflikte. Kui redigeerimine lõpetatakse, tuleb mall eemaldada. Viimase muudatuse aeg: 26. november 2024, 17.23.

Infovaesus (inglise keeles information poverty) on olukord, kus inimestel või kogukondadel ei ole piisavalt oskusi, teadmisi või ressursse, et vajalikku informatsiooni kätte saada, seda mõista või kasutada. Seda iseloomustab olulise teabe puudumine ja kehvasti arenenud infotaristu.

DIKW püramiid: andmed, info, teadmus ja tarkus

Elfreda A. Chatman

Üks tuntumaid teadlasi, kes on uurinud infovaesuse mõistet ja selle mõju, on Elfreda A. Chatman, kes keskendus informatsioonimaastikul just selle fenomeni uurimisele. Kui algselt võib pidada majanduslikku vaesust ja infovaesust omavahel sõltuvateks, siis Chatman leidis, et see ei pruugi paika pidada. Läbi teooriapõhise uurimise sai ta esile tuua neli olulist kontseptsiooni^[1], läbi mille on võimalik paremini mõista, kuidas infovaesus kujuneb ja avaldub inimeste eludes.

Neli infovaesuse kontseptsiooni

Pettus on teadlik katse eksitada või varjata oma tegelikku olukorda, mille tulemusena võidakse vastu võtta ebaõige teave, sest levitatakse vale või eksitavat informatsiooni. Riskivõtmine tähendab olukorda, kus kriitilise teabe jagamist välditakse, kuna tajutakse, et potentsiaalsed negatiivsed tagajärjed kaaluvad üle võimalikud kasud. Saladus on tahtlik informatsiooni varjamine, et kaitsta end soovimatu paljastuse või sekkumise eest. Situatsiooniline asjakohasus mõiste selgitab, kuidas ja miks teatud info muutub inimese jaoks oluliseks, eriti kui nad seisavad silmitsi keerulise olukorraga.

Infovaesuse mõju

Informatsioon ei ole ainult teadmiste allikas ^[2], vaid ka oluline vahend majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja kultuuriliste vabaduste saavutamiseks. Juurdepääs informatsioonile ja selle kasutamine on arengu jaoks hädavajalikud, kuna need mõjutavad kõiki eluvaldkondi.

Infovaestel inimestel on vähem ligipääsu teabeallikatele ja tehnoloogiale, kas siis info kättesaadavusele seatud piirangutele või rangete sotsiaalsete normide poolt ^[3]. Infovaesus mõjutab tugevalt mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas tervist ja tervishoiuteenuseid. Kõrgema sotsiaal-majandusliku staatusega inimesed kogevad vähem infovaesust kui madalama staatusega inimesed ja see suurendab digilõhet nende kahe elanikkonna osa vahel. Infovaesuses inimesed on suuremas ohus tõsiste haiguste ja suremuse tõttu, kuna neil puudub juurdepääs elupäästvale informatsioonile või ei osata kasutada olemasolevaid, sageli piiratud, meditsiinilisi teadmisi. Inimesed ei pruugi olla teadlikud haiguste sümptomitest, mis võib viia hilise või viimase hetke diagnoosini ^[4].

Viited

[1] ttps://tefkos.comminfo.rutgers.edu/Courses/612/Articles/ChatmanOutsiders.pdf

[2] ttps://www.researchgate.net/publication/314421663_Enacting_and_Interpreting_Technology-_From_Usage_to_Well-Being

[3] ttps://www.researchgate.net/publication/261773106_Keep_it_Secret_Keep_it_Safe_Information_Poverty_Information_Norms_and_Stigma

[4] ttps://medium.com/edtech-kisk/information-poverty-and-its-impact-on-health-3628e8919809

[1]

[2]

[3]

[4]