Keerdsammas

Keerdsammas, ka Saalomoni sammas ja spiraalsammas, kasutatud on ka tsitaatsõna salomónica (hispaania keeles 'Saalomoni'^[1]) on helikaalselt tõusva tüvesega sammas, iseloomulik detail eriti barokkarhitektuurile, samuti esineb barokses mööblikujunduses, altaritel ja kantslitel^[2]. Ei ole kindlalt seotud ühegi orderiga, nii et seda võib kroonida nii joonia, korintose kui ka komposiitorderi kapiteel.

Pärimus ja tähendus

Vanas Peetruse basiilikas Roomas altari ees seinud keerdsambad, spolia mingist hilisantiiksest ehitisest, olevat pärimuse järgi toodud muistses Jeruusalemmas asunud Saalomoni templist. Kaksteist sammast olevat toonud kingituseks Constantinus Suur umbes 333. aastal, kui algas Peetri basiilika ehitus. Seepärast kutsutakse keerdsammast ka Saalomoni sambaks.

Selle pärimusega sai keerdsammas olulise religioosset järjepidevust kandva tähenduse, mis ühendas juutide Vana testamendi traditsiooni kristliku peakirikuga Roomas. Samba helikaalset kuju, mis on sage vorm looduses, on seostatud Vanas testamendis Joosua 24:26^[3] nimetatud pühakoja ees kasvanud tammega ja selle kaudu seaduselaekaga. Pärimust toetas keskajal tekkinud idee Constantinuse kinkekirjast.

Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: Jean Fouquet kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid Josephus Flaviuse "Juudi muinsuste" illustratsioonil, Gianfrancesco Penni (oletatav autor Raffaeli koolkonnast) freskol "Constantinuse kingitus" ja Raffael vaibakartoonil "Vigase tervendamine"^[4].

Jean Fouquet. Rüüstamine Jeruusalemma templis, miniatuur "Juudi muinsuste" käsikirjas
Raffael. Kartoon "Vigase tervendamine" (1515)
Fresko "Constantinuse kingitus" (1520-1524) kujutab esimese Peetruse basiilika interjööri ja sammaste algset asukohta

Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud Peetri kirikus, kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.

Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv viinapuuväät, mis peab vihjama Kristuse sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1^[5].

Ajalugu

Helikaalselt keerduv kuju, mis on väga tavaline looduses, on küllaltki varakult esinenud ka arhitektuuris:

Hellenistlikus ja Vana-Rooma kunstis esines spiraalne kanneleering, mis võib olla motiivi üks lähtekohti;
Bütsantsi arhitektuuris, näiteks Püha Haua kirikus^[6]^[7] või hilisbütsantsi Lõuna-Itaalias^[8];
Romaani arhitektuuris, näiteks San Paolo fuori le mura ristikäigus^[9], samuti Itaalia väga romaanipärases gootikas Lateraani basiilikas, Orvieto toomkirikus.

Rooma Peetri kirikus asuvatest "Saalomoni templi sammastest" inspireeritult kujundas Lorenzo Bernini tabernaakli Peetruse haua kohale. Sealtkaudu sai keerdsammas suurmoeks barokk-kunstis üle kogu Euroopa ja ka koloniaalstiilides, leides sagedast kasutust kirikuportaalidel ja altaritel.

Eesti kunstis

Eesti kunsti ilmub salomonica 17. sajandi keskpaigas tõenäoliselt imporditud puunikerdusteoste vahendusel^[10]. Keerdsambad kaunistavad barokkaltareid Järva-Jaani kirikus^[11], Jõelähtme kirikus^[12], Simuna kirikus^[13], samuti Pilistvere kiriku^[14], Vigala kiriku^[15] ja Tallinna toomkiriku^[16] kantslit ning Pärnu Suurmärter Katariina kiriku ikonostaasi^[17]. Ainuke näide keerdsammastega raidportaalist on Niguliste kiriku põhjaeeskotta avanev Clodti kabeli portaal (1673)^[18].

Pildid

Orvieto toomkiriku fassaadi detail, 14. sajand
Paavsti tool Lateraani basiilika ristikäigus
Paavsti tool kahe keerdsamba vahel Lateraani basiilikas tänapäeval
Bernini kujundatud baldahhiin Peetri kirikus
Portaal Granadas
Mercedi Jumalaema kirik Limas (1614)
Kapiteelideta salomonica kasutus Giulio Romano kujundatud Mantova hertsogipalees
Puust ristimiskabel Niguliste kirikus