Kserofüüdid
Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust[1]. Kserofüüdid on iseloomulikud ariidsetele aladele (stepid, kõrbed, poolkõrbed), samuti leidub neid kuivadel nõlvadel ja liivikuil[1].
Kuivustaimed on näiteks harilik kadakas, harilik mänd, läikiv hõbepuu, harilik robiinia.
Kserofüüte saab jagada kolmeks: kseromorfsed, eukserofüüdid ehk päriskuivustaimed ja turdtaimed ehk sukulendid[1].
Kserofüütide iseärasused
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kseromorfsus
Kserofüütide veetarbimine on sageli väga säästlik, neil on võimas ja hästiarenenud juurestik, lehed on tihti muundunud okasteks ja kaetud paksu epidermikihiga. Sageli on taime kõik osad kaetud karvadega (et peegeldada tagasi valgust), lehed väikesed ja pikisuunas kokkurullitud[2].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
- ↑ Endel Laas. Dendroloogia, Tallinn, Valgus, 1987.