Mine sisu juurde

Mazozoli vald

Allikas: Vikipeedia
Mazozoli vald

läti Mazozolu pagasts

Vapp

Pindala: 97,2 km²
Elanikke: 416 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,3 in/km²
Keskus: Līčupe
Baltiņi muinaskalmed

Mazozoli vald (läti keeles Mazozolu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Meņģele ja Taurupe vallaga, Madona piirkonna Ērgļi vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube ja Kaive vallaga.

Valla pindala on 97 km². 2011. aasta seisuga elas seal 562 inimest. Valla keskuseks on Līčupe küla. Vallamaja asub aadressil Rīgas iela 5, vallavanem on Dzintars Žvīgurs.[2]

Vald asub Vidzeme kõrgustiku piiril. Kõrgeim koht on Eglīškalns (205,6 m). Vallas voolavatest jõgedest suuremad on Ogre jõgi ja selle lisajõgi Līčupe jõgi.

Looduskaitse all on Roplaiņi saar ja veel kuus nimetut põlispuud. Valla keskosa jääb Ogre oru loodusparki.[3]

Valla maadel asus varem Mazozoli mõis, mille pindala oli 1920. aasta maareformi eel 420 hektarit. Sealsed alad kuulusid varem Ogre valda.

Aastal 1945 moodustati Ogre vallas Ogre ja Mazozoli külanõukogu. Vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Mazozoli külanõukoguga likvideeritav Ogre külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega osa Ogreslīči ja Taurupe külanõukogu aladest, ent aastal 1977 arvati osa valla alasid Ogreslīči ja Sausnēja külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2009. aastal liideti vald Ogre piirkonnaga.

Muinsusmälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ogre linnamägi ja Baltiņi muinaskalmed ehk Kuradisüli. Griguļkalnsi linnamägi on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all. Pelīcēni muinaskalmed, Ogre Jaanikünka hiiepaik, Vaukši keskaegne kalmistu ja Vaukši kirikuaseme hiiepaik on regionaalse kaitse all.[5]

2011. aasta seisuga elas vallas 523 lätlast, 15 venelast, 5 valgevenelast, 8 ukrainlast, 3 poolakat ja 6 leedulast.[6]

Valla külad on:

Līčupe vidējciems 261 (2021)
Mazozoli mazciems 14 (2008)
Ogresmuiža mazciems 10 (2008)
Vecogre skrajciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ogres novads, vaadatud 23.05 2021
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Ethnic composition of Latvia 2011
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]