Riim

Riim on sõnade või sõnaosade korrapärane, teksti korraldav häälikuline kooskõla, mis on kasutusel peamiselt luules rakendatava vormivõttena.^[1] Riim tähendab sarnaste helide kordust kahe või enama sõna viimastes rõhutatud silpides. Riim on kasutusel ka mistahes lühikeste luuletuste nimetustena, näiteks lastesalmides.^[2]

Riimivormid ja -skeemid

Lihtsaim riimivorm on algriim (alliteratsioon ja assonants). Kooskõla täpsuse järgi eristatakse täisriime (ajad:majad) ja irdriime (laiuma:vajuma). Silpide arvu järgi eristatakse meesriime (tuul:luul ), naisriime (kallid:hallid), libisevaid (punane:tunane) ja ülilibisevaid riime (pälgatusi:välgatusi).^[3]

Salmis paiknemise järgi eristatakse paaris- (skeem aabb), rist- (skeem abab) ja süliriime (skeem abba). Värsis asetsemise järgi on tavalisim lõppriim, tuntakse ka algus- ja siseriimi.^[3]

Riimivastavus

Riimivastavus on reeglipärane ja korduv häälduslik vastavus, kus sugulaskeeltes riimuvad ühiste tüvede vasted, mis tõestab, et vasted ei ole juhuslikud.^[4] Soome-ugri keelesuguluses tasub tähele panna, et kui eesti keeles on käsi, vesi ja mesi, siis ungari keeles on vastavalt kéz, víz ja méz, seega eesti riim -äsi/-esi vastab ungari riimile -éz/-íz.

Etümoloogia

Sõna "riim" pärineb vanaprantsuse sõnadest rime ja ryme, mis omakorda pärinevad vanafrangi sõnast rīm, mis eksisteeris ka vanainglise ja vana-kõrgsaksa keeltes tähendusega "loendus, seeria, number" ja on suguluses vastavate terminitega vanaiiri (rím) ja kreeka (arithmos) keeltes. Need vanaprantsuse sõnad võivad põlvneda ka ladina sõnast rhythmus või kreeka sõnast rhythmos.

Riimi ingliskeelse vaste rhyme õigekiri võeti kasutusele kaasaegse uusinglise keele perioodi alguses õpitud (kuid võib-olla etümoloogiliselt ebaõige) seose tõttu ladina sõnaga rhythmus. Vanem kirjapilt rime on tänapäeval säilinud haruldase alternatiivina (vt Samuel Taylor Coleridge'i luuletus "The Rime of the Ancient Mariner"). Kirjapilti rime kasutatakse keeleteaduse ja fonoloogia uurimisel silbi tuumale ja koodale viitamiseks, et mitte tekitada seost luuleliste riimidega.^[2]

Viited

↑ Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, toim, Eesti etümoloogiasõnaraamat (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012), http://eki.ee/dict/ety/ety.pdf
↑ ^2,0 ^2,1 "Rhyme", Wikipedia, 18. detsember 2019, https://en.wikipedia.org/wiki/Rhyme
↑ ^3,0 ^3,1 "Riim", Eesti Entsüklopeedia, 2006, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/riim2
↑ Gao Jingyi "Keelesugulus riimivastavuse näitel: Hiina ja soome-ugri keelevõrdluse uusimaid leide", Sirp, 13. märts 2015, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/keelesugulus-riimivastavuse-naitel/

[:0-1] Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, toim, Eesti etümoloogiasõnaraamat (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012), http://eki.ee/dict/ety/ety.pdf

[:1-2] 2,0 ^2,1 "Rhyme", Wikipedia, 18. detsember 2019, https://en.wikipedia.org/wiki/Rhyme

[:2-3] 3,0 ^3,1 "Riim", Eesti Entsüklopeedia, 2006, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/riim2

[:3-4] Gao Jingyi "Keelesugulus riimivastavuse näitel: Hiina ja soome-ugri keelevõrdluse uusimaid leide", Sirp, 13. märts 2015, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/keelesugulus-riimivastavuse-naitel/

[1]

[2]

[3]

[4]