Türann

Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.

Algupäraselt ei tähendanud "türann" Vana-Kreekas eetilist laitust. Türann oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb poliitilisel ülemvõimul.

Türannial oli kaks vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu. Teine vorm toimis Väike-Aasia kreeka linnades ja saarekogukondades pärast nende allutamist Pärsia võimule. Teine variant tähendas lihtsalt Pärsia oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile.

Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyon)is. Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos.

Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi andma, tekkisid kirjapandud seadustikud. Drakon (7. sajand) töötas välja tavaõiguse, millega keelati sugukonnaülikute veritasu, piirati omakohut ja seati karistuste määramine areopaagi ülesandeks. Aristokraatide eraomandit kaitsvad seadused olid väga karmid, põllusaagi varguse eest surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Soloni (6. sajand) seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse. Riik kohustus juba välismaale müüdud ateenlased tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees.

Elanikud jaotati omandi suuruse järgi nelja klassi, aluseks iga-aastane viljasaak.

Pentakosiomedimnid – 500 medimnost vilja (1 medimnos = u 52,5 liitrit), õli või veini;
ratsanikud – 300,
dzeugiidid (härjarakendi zeugos omanikud) – 200 ja
teegid – alla 200 medimnose.

Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid kolme varakama klassi liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid.

Vaata ka