Mine sisu juurde

Väikelaev

Allikas: Vikipeedia
Väikelaevu Tallinna Vanasadama jahisadamas
Talvitumiseks kaldale tõstetud jahte Pirita jahisadamas
Pikemateks reisideks ja purjevõistlusteks mõeldud professionaalne avamerejaht ehk B- või A-kategooria väikelaev
Odavam ja ökonoomsem perematkadeks mõeldud tänapäevane C-kategooria väikelaev
D- või C-kategooria paate-väikelaevu kohalikus paadisadamas

Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks.[1]

Väikelaeva võib kasutada ka äritegevuses: korraldada tasu eest vabaajareise, rentida vabaajareisideks või sportimiseks, kasutada väikelaevajuhtide koolituseks või esitleda müügi eesmärgil tingimusel, et see veesõiduk ei vea üle 12 reisija.

Kirjeldus ja võimalused

[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev on näiteks paat, purjejaht, kaater, mida on suhteliselt lihtne kasutada ja hoida. Väikelaevandus on hea võimalus tavainimesele (kel puudub ühtlasi ametlik merekooli haridus) veesõidukogemuste või -elamuste omandamiseks ja merekultuuri mõistmiseks vastavalt oma võimetele ja huvile. Väikelaevu kasutatakse vaba aja veetmiseks ja harrastusteks (sealhulgas kalastamine), sõltumata registrikuuluvusest. Kasutuspõhimõte on võrreldav ka autosuvilaga.

Väikelaevade jaoks on tavaliselt eraldatud omad sadamaalad või ehitatud eraldi väikesadamad, kus on madalam sügavus ja hõlbus sildumine ning kaldateenused harrastusmeresõitjaile. Sadamakoha omamise kuutasud Eesti väikelaevasadamates sõltuvad sadama asukohast ja veesõiduki pikkusest, kuid jäävad tavaliselt 100–300 euro vahemikku.

Väikelaev ei tohi sõiduks pardale võtta üle 12 reisija – üle 12 reisijaga laev on juba reisilaev, suurusest olenemata. Registri või tüübikinnituse järgi võib väikelaevale lubatavate inimeste koguarv olla määratud ka väiksem.

Majandustegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaeva on reisijate arvu (ja pardale lubatavate koguarvu) nõuet järgides lubatud kasutada ühtlasi järgnevaks majandustegevuseks:

  • tasuliste vabaajareiside läbiviimine;
  • rentimine vabaajareisideks või sportimiseks;
  • väikelaevajuhtide koolitamine;
  • esitlemine müügi eesmärgil.

Jagunemine ja kategooriad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt merekõlblikkusele ja konstruktsioonile jaotatakse Eestis väikelaevad kategooriatesse:

  1. A (ookean) – pikkadeks piiranguteta merereisideks, kus tuule tugevus võib ületada 8 palli ja laine kõrgus olla üle 4 m;
  2. B (avameri) – avameresõiduks, tuule tugevusega kuni 8 palli ja laine kõrgusega kuni 4 m;
  3. C (rannikuvesi) – rannalähedaseks sõiduks, sõiduks suurtel lahtedel, järvedel, jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 m;
  4. D (kaitstud veed) – sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 m (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 m).

Näiteks Soomes on jaotatud väikelaevu kategooriatesse sarnaselt, kuid tähistaud ka numbriliselt 1–4.

Riikides on mõnikord väikelaeva (ja väikese laeva) kasutamisel või varustamisel rakendatud konkreetsemaid nõudeid ka tulenevalt kere pikkusest. Näiteks alates pikkusest 7 m ja 12 m. Sarnaste pikkuste mõistes sätestatakse ühtlasi nõudeid COLREG-is.

Pardavarustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohustuslik minimaalne üldvarustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis registreeritud väikelaeva kohustuslik minimaalne pardavarustus vastavalt kategooriale (2015. aasta seisuga):

Kategooria A B C D
Pääste- ja avariivarustus Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2 kg), tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, päästeparv, 3 punast säratuld, 3 punast langevarjuraketti, 2 tulekustutit (2 kg), tulekustutustekk, esmaabikomplekt, Lekke-avariivarustus (plaaster, koonuspunnid, tööriistad), avariirooliseade, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest kandejõuga vähemalt 100 N, päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m, 3 punast säratuld, tulekustuti 2 kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul), esmaabikomplekt, purjekal igale meeskonnaliikmele ohutusvöö. Igale pardalolijale päästevest, ohutusvest või ujuvusvahend kandejõuga vähemalt 50 N, tulekustuti 2 kg (sisemootori, 25+ kW päramootori või lahtise leegiga küttekeha puhul).
Navigatsioonivarustus Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, vahendid asukoha määramiseks, navigatsioonikaart, udupasun või muu heliseade, kajalood või lood, binokkel. Kompass, udupasun või muu heliseade.
Tekivarustus 2 ankrut 50 m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak. 2 ankrut 50 m ankruotsaga, triivankur, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak. Ankur 25 m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), pootshaak, aerud või mõla. Ankur 15 m ankruotsaga, pukseerimisots (3x laeva pikkus), aerud või mõla.
Muud seadmed ja vahendid Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. Pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, radaripeegeldi, jäätmekogumisvahend. Pilsipump või hauskar, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend. Hauskar või pilsipump, navigatsioonituled (vastavalt COLREG-ile) või sisevetel liiklemise eeskirjale, jäätmekogumisvahend.

Tasulisteks vabaajareisideks kasutatava väikelaeva täiendav varustus

[muuda | muuda lähteteksti]
Suur väikelaevasadam Portugalis; esiplaanil tasulisi sõite tegev kaater
Tüüpilise matka-purjejahi kere läbilõike joonis. Pruuniga on märgitud kattepadjad
  • A- ja B-kategooria väikelaeval peab lisaks kogu nõutud varustusele olema üks lisapäästerõngas viskeliiniga.
  • Alla 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema D- või C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja vähemalt 100 N kandevõimega päästevest igale pardal viibijale. C-kategooria väikelaeval peab olema kindlasti tulekustuti.
  • Üle 7-meetrise kogupikkusega C- või D-kategooria väikelaeval peab olema C-kategooria varustus vastavalt nõutud nimekirjale ja üks lisapäästerõngas viskeliiniga.

Piiratud sõidurajooniga laeva varustuse erandid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • A- ja B-kategooria väikelaeva kasutamisel kaldast vähem kui 20 meremiili kaugusel (C-kategooria piirkonnas) pole päästeparv kohustuslik.
  • C-kategooria väikelaeva kasutamisel sisevetel kaldast kuni 9 km või merel kuni 5 meremiili kauguseni (D-kategooria piirkonnas) on nõutav vähemalt D-kategooria varustus koos tulekustutiga.

Muu otstarbekas varustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks minimaalsele nõutavale varustusele peaks väikelaeval olema ohutuse ja otstarbekuse huvides täiendavalt näiteks vähemalt:

  • Igal väikelaeval ka ohutuks sildumiseks sobivad (piisava tugevusega ja osad vähemalt veesõiduki kere pikkused) kinnitusotsad ja -vendrid. Vendrid on kasulikud ka suuremal kummipaadil. Umbes 12-22 mm jämedustel otstel on mõistlik kasutada amortisaatoreid.
  • Rannikumerel (C-kategooria) ehk kaitstud vetest kaugemal kasutataval väikelaeval ka esmane tööriistakomplekt (mutrivõtmed, kruvikeerajad jne).
  • Avamerel (B-kategooria) ehk rannikumerest kaugemal kasutataval väikelaeval ka mereraadiojaam, logiraamat ning mõned esmased heisatavad päevamärgid (näiteks kera, koonus).
  • Ookeanil või suurel merel (A-kategooria) kasutataval väikelaeval ka varuraadiojaam, AIS-seade, signaallipud, hoolde- jm varuosade komplekt ning täiendav toiduvaru.

Lisaks ohutusvarustusele on vähemalt 7 m (soovitav juba alates u 5 m) pikkusel või kaitstud vetest kaugemal, samuti piiriveekogul kasutataval veesõidukil tavakohane kanda sobivas suuruses riigilippu.

Juhtimisõigus

[muuda | muuda lähteteksti]

Väljaõpe ja tunnistus

[muuda | muuda lähteteksti]
Mootorpaadi roolis

Väikelaeva juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest, mis sarnaneb kujult tavalise sõidukijuhi tunnistusega. Sarnaselt maismaasõiduki juhiga peab olema ka väikelaevajuhil kehtiv tervisetõend. Tõendi kehtivus ja vorm on maismaasõiduki juhiga sama. Väikelaevajuhi tunnistust on võimalik Eestis omandada vähemalt 15 aasta vanusel isikul u 70 tunni pikkuse (sh 10 tundi merepraktikat vähemalt C-kategooria väikelaeval) ja nõuetekohaselt läbi viidud väikelaevajuhi kursuse, mis lõpeb eksamiga, läbimisel. Kursusel käsitletavad põhiteemad:

  • merealane terminoloogia;
  • väikelaeva ehitus ja varustus;
  • aluse püstuvus;
  • meresõiduohutus;
  • meteoroloogia;
  • navigatsioon;
  • väikelaeva käsitsemine;
  • keskkonnareostuse vältimine.

Mõnes riigis (sh Soomes) on väikelaevajuhile kohustusliku läbitava väljaõppe nõuded oluliselt tagasihoidlikumad. Mõned riigis on kursused ja nõutav kvalifikatsioon aga diferentseeritud vastavalt aluse sõidupiirkonnale. Raadiosidevahendi laeva pardal kasutamiseks tuleb läbida eraldi lühem kursus.

Enne merele minekut või kohe selle algul tuleb näidata või selgitada väikelaeva pardal olijaile individuaalse päästevarustuse asukohta ja kasutamist.

Kui väikelaeva pardal puudub lisaks väikelaevajuhile teine väikelaeva juhtimisõigust või piisavat meresõidukogemust omav meeskonnaliige, on laevajuhil soovitatav enne pikemat (üle mõne tunni kestvat) meresõitu viia ka vähemalt osa teisi laeva pardal olijaid (reisijaid) kurssi põhiliste laeva juhtimise võtetega (roolimine, käigu muutmine, purjede seadmine, manöövrid). Tutvustada tuleks ka esmaseid navigeerimislahendusi (kompass, kaardiplotter või navigatsioonikaart, kajalood, põhilised navigatsioonimärgid). See võib olla vajalik ootamatu hädaolukorra (sh laevajuhi üle parda kukkumine või ootamatu terviserike) tekkel ja kuni professionaalse abi saabumiseni.

Väikelaeva registreerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib väikelaeva kasutada juhul, kui ta on kantud vastavasse registrisse. Eestis registreerib väikelaevu liiklusvahendite register (Eesti Riiklik Autoregistrikeskus). Välismaalt sisse toodud väikelaev tuleb kõigepealt esitada ülevaatamiseks Veeteede Ametile. Väikelaev võib olla registreeritud ka teise riigi või muus pädevas registris. Väikelaev peab kandma Eestis nähtaval kohal registrijärgset pardatähist ehk registreerimisnumbrit.

Väikelaevaks mitte liigituvad lihtsad veesõidukid

[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev ei ole eri- ega väga algelise konstruktsiooniga veesõiduk (primitiivne veesõiduk), nagu näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu, vesijalgratas, parv, sõltumata üle 2,5 m kogupikkusest. Neid veesõidukeid ei registreerita väikelaevade registris.

Väikelaevana ei käsitleta ka võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt kohaselt märgistatud veesõidukit, nagu näiteks veemotospordi paat, jett (tuleb siiski registreerida liiklusvahendina ja omada juhitunnistust), kanuu, purjelaud, sportjaht, sõudepaat ja muu selline.

Terminid "väikelaev" ja "väike laev"

[muuda | muuda lähteteksti]

Väikelaev on Eesti õiguses kasutatav oskussõna. Väikelaevade otstarbe määratlemisel kasutatakse ka terminit "huvilaev" (inglise pleasure craft), et vältida otsetõlget "lõbusõidulaev".[2]

Kui tegu on mõõtmetelt väikelaevasuuruse laevaga, mida kasutatakse töölaevana, nt pukser, lootsilaev või ka väiksem reisilaev, siis ei või kasutada terminit väikelaev. Sel juhul on see mõõtmetelt väike töölaev ehk väike laev. Väikesel töölaeval peab olema kutselistest meremeestest laevapere. Väikestele töölaevadele ei ole kinnitatud ka väikelaeva kategooriad.

Erinevus tuleneb termini "väikelaev" defineerimisest.

  1. Meresõiduohutuse seadus, § 2
  2. Madli Vitismann. Lõbulaevaga elumere lainetele. Sirp, 15. juuli 2016.