Mine sisu juurde

William Shakespeare

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
William Shakespeare (1623. aasta gravüür)
Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Elu

[muuda | muuda lähteteksti]

William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim täiskasvanuks elanud poeg.[1] Kuigi sellest tõendeid pole säilinud, peetakse väga tõenäoliseks, et ta õppis kohalikus algkoolis.[2]

18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585).[3] Hamnet suri varakult, aastal 1596.[4] Millalgi 1585. ja 1592. aasta vahel alustas ta oma edukat karjääri Londonis näitleja ja kirjanikuna. Selle perioodi kohta Shakespeare'i elust andmed puuduvad, mis on andnud alust mitmesuguste legendide ja kahtlust äratavate juttude tekkele.[5]

Ei ole täpselt teada, millal ta alustas kirjutamist, kuid 1592. aastal etendati Londonis juba mitut tema näidendit.[6] Ta oli üsnagi jõukas,[7] näiteks ostis ta 1597. aastal endale Stratfordi suuruselt teise maja.[8] Alates 1599. aastast tegutses Shakespeare Globe'i teatris. Oma karjääri jooksul jagas ta oma aega Stratfordi ja Londoni vahel.

1613. aastal naasis ta 49-aastaselt Stratfordi, kus kolm aastat hiljem suri. Ta suri kuu pärast oma testamendi koostamist, mida alustas väitega, et on täie tervise juures. Tema kaasajast ei ole säilinud tõendeid tema surma põhjuste kohta. Ta maeti kaks päeva hiljem Stratfordi Püha Kolmainu kirikusse.[9] Epitaaf tema haua kohal hoiatab tema luude liigutamise eest. Seda järgiti hoolikalt kiriku restaureerimisel 2008. aastal.[10]

Shakespeare'i vanemal tütrel Susannal sündis tütar, kellel polnud lapsi,[11] aga noorem tütar Judith sai kolm last, kes kõik surid järglasteta.[12]

Tema eraelust on vähe andmeid, mis on põhjustanud palju oletusi tema väljanägemise, seksuaalsuse ja usuliste veendumuste kohta.[13]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Kodulinna ladina koolis saadud teadmised antiikmütoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu.[14] Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal.

Shakespeare'i kogumikus ilmus 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Lady ('tume daam' või 'tõmmu daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu.

Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mille saab liigitada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned.[14] Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis.

Ehkki mõne teose autorsus on tänini lahtine, on enamik Shakespeare'i teostest teada. Mõningal määral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud William Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste (või vähemalt mõne teose) autor mitte Shakespeare ise, vaid mõni tema kaasaegne, näiteks näitekirjanik Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon või krahv Edward de Vere.

Mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis, samuti on eesti keeles ilmunud tema kogutud teosed. Shakespeare avaldas suurt mõju ka inglise keelele, tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes läinud käibele uusi sõnu, kõnekäände ja lendlauseid.

Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is.

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogutud teosed eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles ilmusid 1959–1975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlkinud ka Jaan Kross, Harald Rajamets ja Rein Sepp.

Köidete sisu:

  • I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I–II, "Kuningas Henry Viies"
  • II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I–III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"
  • III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised"
  • IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu"
  • V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"
  • VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"
  • VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused

Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr 10, lk 577–585).

2014. aastal kirjastas Eesti Keele Sihtasutus Eesti Kultuurkapitali ja EV Kultuuriministeeriumi toetusel Shakespeare´i "Kogutud teosed" suursuguselt kujundatud üheköitelise väljaandena. Lisaks varasemaist väljaandeist üle võetud Georg Meri ja Johannes Silveti selgitavatele märkustele leidub selles Evelin Banhardi uus kirjutis "Shakespeare ja eesti tõlkekultuur".

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Schoenbaum 1987, 23–24.
  2. ↑ Schoenbaum 1987, 62–63; Ackroyd 2006, 53; Wells et al. 2005, xv–xvi
  3. ↑ Schoenbaum 1987, 93-94
  4. ↑ Schoenbaum 1987, 224.
  5. ↑ Schoenbaum 1987, 95.
  6. ↑ Chambers 1930, Vol. 1: 287, 292
  7. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 67–71.
  8. ↑ Bentley 1961, 36.
  9. ↑ Schoenbaum 1987, 306–07; Wells et al. 2005, xviii
  10. ↑ "Bard's 'cursed' tomb is revamped". British Broadcasting Corporation. BBC News (28. mai 2008)
  11. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 7, 9, 13; Schoenbaum 1987, 289, 318–19.
  12. ↑ Chambers 1930, Vol. 2: 8, 11, 104; Schoenbaum 1987, 296.
  13. ↑ Shapiro 2005, xvii–xviii; Schoenbaum 1991, 41, 66, 397–98, 402, 409; Taylor 1990, 145, 210–23, 261–5
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 170-171
  15. ↑ Antiigileksikon, 1. kd., lk. 34. 2. kd., lk. 228

Allikad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ackroyd, Peter (2006), Shakespeare: The Biography, London: Vintage, ISBN 978-0-7493-8655-9
  • Bentley, G. E. (1961), Shakespeare: A Biographical Handbook, New Haven: Yale University Press, ISBN 0-313-25042-1
  • Chambers, E. K. (1930), William Shakespeare: A Study of Facts and Problems, 2 vols., Oxford: Clarendon Press, ISBN 0-19-811774-4
  • Schoenbaum, Samuel (1987), William Shakespeare: A Compact Documentary Life (Revised ed.), Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-505161-0
  • Schoenbaum, Samuel (1991), Shakespeare's Lives, Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-818618-5
  • Shapiro, James (2005), 1599: A Year in the Life of William Shakespeare, London: Faber and Faber, ISBN 0-571-21480-0
  • Taylor, Gary (1990), Reinventing Shakespeare: A Cultural History from the Restoration to the Present, London: Hogarth Press, ISBN 0-7012-0888-0
  • Wells, Stanley; Taylor, Gary; Jowett, John; Montgomery, William, eds. (2005), The Oxford Shakespeare: The Complete Works (2nd ed.), Oxford: Oxford University Press, ISBN 0-19-926717-0

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=William_Shakespeare&oldid=6513171"